¹To the Overseer, to Jeduthun. — A Psalm of David. I have said, `I observe my ways, Against sinning with my tongue, I keep for my mouth a curb, while the wicked [is] before me.`

¹Laulujuhatajale: Jedutuuni jaoks; Taaveti laul.

²I was dumb [with] silence, I kept silent from good, and my pain is excited.

²Ma ütlesin: Ma hoian oma eluteed, et ma ei tee pattu oma keelega; ma hoian oma suud nagu päitsetega, niikaua kui õel on mu ees.

³Hot [is] my heart within me, In my meditating doth the fire burn, I have spoken with my tongue.

³Ma jäin vait ega lausunud sõnagi, ma vaikisin heast käekäigust; kuid mu valu läks kangemaks.

⁴`Cause me to know, O Jehovah, mine end, And the measure of my days — what it [is],` I know how frail I [am].

⁴Mu süda läks kuumaks mu sees: kui ma neid asju mõtlesin, siis süttis tuli mu sees, ma puhkesin rääkima oma keelega.

⁵Lo, handbreadths Thou hast made my days, And mine age [is] as nothing before Thee, Only, all vanity [is] every man set up. Selah.

⁵Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.

⁶Only, in an image doth each walk habitually, Only, [in] vain, they are disquieted, He heapeth up and knoweth not who gathereth them.

⁶Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu eluiga on kui eimiski sinu ees; tühi õhk on iga inimene, kes seisab püsti. Sela.

⁷And, now, what have I expected? O Lord, my hope — it [is] of Thee.

⁷Ainult nagu varjukuju kõnnib inimene; nad teevad kära tühja pärast, nad kuhjavad kokku ega tea, kes selle saab.

⁸From all my transgressions deliver me, A reproach of the fool make me not.

⁸Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!

⁹I have been dumb, I open not my mouth, Because Thou — Thou hast done [it].

⁹Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest, ära anna mind jõledate teotada!

¹⁰Turn aside from off me Thy stroke, From the striving of Thy hand I have been consumed.

¹⁰Ma olen vait ega ava oma suud, sest sina tegid seda.

¹¹With reproofs against iniquity, Thou hast corrected man, And dost waste as a moth his desirableness, Only, vanity [is] every man. Selah.

¹¹Kõrvalda mu pealt oma nuhtlus; su käe vaenust ma lõpen ära!

¹²Hear my prayer, O Jehovah, And [to] my cry give ear, Unto my tear be not silent, For a sojourner I [am] with Thee, A settler like all my fathers.

¹²Kui sa inimesi karistad nuhtlustega süütegude pärast, siis pudeneb otsekui koide söödud see, mis temale on kallis. Kõik inimesed on tühi õhk. Sela.

¹³Look from me, and I brighten up before I go and am not!

¹³Issand, kuule mu palvet ja pane tähele mu kisendamist! Ära vaiki mu silmavee puhul, sest ma olen võõras sinu ees ja majaline, nõnda nagu kõik mu vanemad!

¹⁴Pööra oma pilk minust eemale, et mu meel saaks rõõmsaks, enne kui ma lähen ära ja mind ei ole enam!