1To the Overseer. — By sons of Korah. An Instruction. O God, with our ears we have heard, Our fathers have recounted to us, The work Thou didst work in their days, In the days of old.
1Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.
2Thou, [with] Thy hand, nations hast dispossessed. And Thou dost plant them. Thou afflictest peoples, and sendest them away.
2Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal.
3For, not by their sword Possessed they the land, And their arm gave not salvation to them, But Thy right hand, and Thine arm, And the light of Thy countenance, Because Thou hadst accepted them.
3Sina ajasid paganarahvad ära oma käega, aga nemad sa istutasid asemele; sa purustasid rahvaste hõimud ja kihutasid nad minema.
4Thou [art] He, my king, O God, Command the deliverances of Jacob.
4Sest mitte oma mõõgaga ei omandanud nad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars ja sinu palge valgus, sest sul oli neist hea meel.
5By Thee our adversaries we do push, By Thy name tread down our withstanders,
5Sina, mu Jumal ja mu kuningas, käsuta võit Jaakobile!
6For, not in my bow do I trust, And my sword doth not save me.
6Sinuga me paiskame maha oma rõhujad; sinu nimel tallame puruks oma vastased.
7For Thou hast saved us from our adversaries, And those hating us Thou hast put to shame.
7Sest ma ei looda oma ammu peale ja mu mõõk ei too mulle võitu;
8In God we have boasted all the day, And Thy name to the age we thank. Selah.
8vaid sina oled andnud meile võidu meie rõhujate üle ning oled saatnud häbisse meie vihamehed.
9In anger Thou hast cast off and causest us to blush, And goest not forth with our hosts.
9Kogu päeva me kiidame Jumalat ning tahame su nime tänada igavesti. Sela.
10Thou causest us to turn backward from an adversary, And those hating us, Have spoiled for themselves.
10Ometi sa tõukasid ära ning häbistasid meid ega lähe välja meie sõjaväega.
11Thou makest us food like sheep, And among nations Thou hast scattered us.
11Sa paned meid taganema vaenlase eest ja meie vihamehed rüüstavad meid.
12Thou sellest Thy people — without wealth, And hast not become great by their price.
12Sina annad meid nende kätte söödaks nagu lambaid ja pillutad meid paganarahvaste sekka.
13Thou makest us a reproach to our neighbours, A scorn and a reproach to our surrounders.
13Sa müüd oma rahva tühise hinna eest ega ole sul kasu nende müügihinnast.
14Thou makest us a simile among nations, A shaking of the head among peoples.
14Sina paned meid teotuseks meie naabritele, irvitamiseks ja pilkamiseks meie ümbruskonnale.
15All the day my confusion [is] before me, And the shame of my face hath covered me.
15Sa teed meid mõistusõnaks paganate suus ja põhjuseks vangutada pead rahvaste seas.
16Because of the voice of a reproacher and reviler, Because of an enemy and a self-avenger.
16Iga päev on mu teotus mu ees, ja mu palge häbi katab mind
17All this met us, and we did not forget Thee, Nor have we dealt falsely in Thy covenant.
17teotajate ja pilkajate sõnade pärast, vaenlaste ja kättemaksuhimuliste pärast.
18We turn not backward our heart, Nor turn aside doth our step from Thy path.
18See kõik on tulnud meie peale, ehkki me ei ole sind unustanud ega sinu lepingut rikkunud.
19But Thou hast smitten us in a place of dragons, And dost cover us over with death-shade.
19Meie süda ei ole sinust loobunud ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt,
20If we have forgotten the name of our God, And spread our hands to a strange God,
20et sa meid nii oled maha rõhunud ðaakalite asupaigas ning oled meid katnud surmavarjuga.
21Doth not God search out this? For He knoweth the secrets of the heart.
21Kui me oleksime unustanud oma Jumala nime ning laotanud oma käed võõra jumala poole,
22Surely, for Thy sake we have been slain all the day, Reckoned as sheep of the slaughter.
22eks Jumal oleks märganud seda? Sest tema tunneb ju südame saladusi.
23Stir up — why dost Thou sleep, O Lord? Awake, cast us not off for ever.
23Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks.
24Why Thy face hidest Thou? Thou forgettest our afflictions and our oppression,
24Virgu, Issand! Miks sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt!
25For bowed to the dust hath our soul, Cleaved to the earth hath our belly.
25Miks sa peidad oma palge ja unustad meie viletsuse ja meie häda?
26Arise, a help to us, And ransom us for thy kindness` sake.
26Meie hing on painutatud põrmu, meie ihu on kinni maa küljes.
27Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast!