¹To the Overseer, `On the Death of Labben.` — A Psalm of David. I confess, O Jehovah, with all my heart, I recount all Thy wonders,

¹Laulujuhatajale: viisil 'Sure poja eest!'; Taaveti laul.

²I rejoice and exult in Thee, I praise Thy Name, O Most High.

²Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.

³In mine enemies turning backward, they stumble and perish from Thy face.

³Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!

⁴For Thou hast done my judgment and my right. Thou hast sat on a throne, A judge of righteousness.

⁴Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.

⁵Thou hast rebuked nations, Thou hast destroyed the wicked, Their name Thou hast blotted out to the age and for ever.

⁵Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;

⁶O thou Enemy, Finished have been destructions for ever, As to cities thou hast plucked up, Perished hath their memorial with them.

⁶sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.

⁷And Jehovah to the age abideth, He is preparing for judgment His throne.

⁷Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.

⁸And He judgeth the world in righteousness, He judgeth the peoples in uprightness.

⁸Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.

⁹And Jehovah is a tower for the bruised, A tower for times of adversity.

⁹Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.

¹⁰They trust in Thee who do know Thy name, For Thou hast not forsaken Those seeking Thee, O Jehovah.

¹⁰Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.

¹¹Sing ye praise to Jehovah, inhabiting Zion, Declare ye among the peoples His acts,

¹¹Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!

¹²For He who is seeking for blood Them hath remembered, He hath not forgotten the cry of the afflicted.

¹²Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!

¹³Favour me, O Jehovah, See mine affliction by those hating me, Thou who liftest me up from the gates of death,

¹³Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.

¹⁴So that I recount all Thy praise, In the gates of the daughter of Zion. I rejoice on Thy salvation.

¹⁴Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,

¹⁵Sunk have nations in a pit they made, In a net that they hid hath their foot been captured.

¹⁵et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!

¹⁶Jehovah hath been known, Judgment He hath done, By a work of his hands Hath the wicked been snared. Meditation. Selah.

¹⁶Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.

¹⁷The wicked do turn back to Sheol, All nations forgetting God.

¹⁷Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.

¹⁸For not for ever is the needy forgotten, The hope of the humble lost to the age.

¹⁸Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!

¹⁹Rise, O Jehovah, let not man be strong, Let nations be judged before Thy face.

¹⁹Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.

²⁰Appoint, O Jehovah, a director to them, Let nations know they [are] men! Selah.

²⁰Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!

²¹Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.