¹God of vengeance — Jehovah! God of vengeance, shine forth.

¹Sa kättemaksu Jumal, Issand! Sa kättemaksu Jumal, hakka kiirgama!

²Be lifted up, O Judge of the earth, Send back a recompence on the proud.

²Tõuse, sa ilmamaa kohtumõistja, tasu kätte uhketele!

³Till when [do] the wicked, O Jehovah? Till when do the wicked exult?

³Kui kaua õelad, kui kaua, Issand, õelad tohivad ilutseda?

⁴They utter — they speak an old saw, All working iniquity do boast themselves.

⁴Nad ajavad suust välja, räägivad jultunud sõnu, nad suurustavad, kõik need ülekohtutegijad.

⁵Thy people, O Jehovah, they bruise, And Thine inheritance they afflict.

⁵Nad rõhuvad su rahvast, Issand, ja vaevavad su pärisosa.

⁶Widow and sojourner they slay, And fatherless ones they murder.

⁶Lesknaisi ja võõraid nad tapavad ja löövad maha vaeslapsi,

⁷And they say, `Jehovah doth not see, And the God of Jacob doth not consider.`

⁷ja mõtlevad: 'Issand ei näe, Jaakobi Jumal ei saa aru.'

⁸Consider, ye brutish among the people, And ye foolish, when do ye act wisely?

⁸Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid! Millal te saate targaks?

⁹He who planteth the ear doth He not hear? He who formeth the eye doth He not see?

⁹Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?

¹⁰He who is instructing nations, Doth He not reprove? He who is teaching man knowledge [is] Jehovah.

¹⁰Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema, tema, kes õpetab inimesele teadmist?

¹¹He knoweth the thoughts of man, that they [are] vanity.

¹¹Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.

¹²O the happiness of the man Whom Thou instructest, O Jah, And out of Thy law teachest him,

¹²Õnnis on mees, keda sina, Issand, karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,

¹³To give rest to him from days of evil, While a pit is digged for the wicked.

¹³et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.

¹⁴For Jehovah leaveth not His people, And His inheritance forsaketh not.

¹⁴Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,

¹⁵For to righteousness judgment turneth back, And after it all the upright of heart,

¹⁵vaid kohus taotleb jälle õigust ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.

¹⁶Who riseth up for me with evil doers? Who stationeth himself for me with workers of iniquity?

¹⁶Kes seisab minu eest tigedate vastu? Kes astub välja minu eest ülekohtutegijate vastu?

¹⁷Unless Jehovah [were] a help to me, My soul had almost inhabited silence.

¹⁷Kui Issand ei oleks olnud mulle abiks, siis oleks mu hing peagi leidnud aseme surmavaikuses.

¹⁸If I have said, `My foot hath slipped,` Thy kindness, O Jehovah, supporteth me.

¹⁸Kui ma ütlesin: 'Mu jalg vääratab', siis sinu heldus, Issand, toetas mind.

¹⁹In the abundance of my thoughts within me, Thy comforts delight my soul.

¹⁹Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.

²⁰Is a throne of mischief joined [with] Thee? A framer of perverseness by statute?

²⁰Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega, kus tehakse kurja seaduse varju all,

²¹They decree against the soul of the righteous, And innocent blood declare wicked.

²¹kus tungitakse hulgana õige inimese hinge kallale ja mõistetakse hukka vaga veri?

²²And Jehovah is for a high place to me, And my God [is] for a rock — my refuge,

²²Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin.

²³And turneth back on them their iniquity, And in their wickedness cutteth them off; Jehovah our God doth cut them off!

²³Tema tasub neile kätte nende nurjatuse ja ta hukkab nad nende kurjuse pärast. Issand, meie Jumal, hukkab nad.