¹As a lily among the thorns,

¹'Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke.'

²So [is] my friend among the daughters!

²'Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel.'

³As a citron among trees of the forest, So [is] my beloved among the sons, In his shade I delighted, and sat down, And his fruit [is] sweet to my palate.

³'Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel. Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus.

⁴He hath brought me in unto a house of wine, And his banner over me [is] love,

⁴Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus.

⁵Sustain me with grape-cakes, Support me with citrons, for I [am] sick with love.

⁵Kosutage mind rosinatega, elustage mind õuntega, sest ma olen armastusest haige!

⁶His left hand [is] under my head, And his right doth embrace me.

⁶Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind.

⁷I have adjured you, daughters of Jerusalem, By the roes or by the hinds of the field, Stir not up nor wake the love till she please!

⁷Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!

⁸The voice of my beloved! lo, this — he is coming, Leaping on the mountains, skipping on the hills.

⁸Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb, ronides mägedel, hüpeldes küngastel.

⁹My beloved [is] like to a roe, Or to a young one of the harts. Lo, this — he is standing behind our wall, Looking from the windows, Blooming from the lattice.

⁹Mu kallim on nagu gasell või noor hirv. Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede.

¹⁰My beloved hath answered and said to me, `Rise up, my friend, my fair one, and come away,

¹⁰Mu kallim räägib ja ütleb mulle: 'Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!'

¹¹For lo, the winter hath passed by, The rain hath passed away — it hath gone.

¹¹Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed,

¹²The flowers have appeared in the earth, The time of the singing hath come, And the voice of the turtle was heard in our land,

¹²maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält.

¹³The fig-tree hath ripened her green figs, And the sweet-smelling vines have given forth fragrance, Rise, come, my friend, my fair one, yea, come away.

¹³Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad. Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!

¹⁴My dove, in clefts of the rock, In a secret place of the ascent, Cause me to see thine appearance, Cause me to hear thy voice, For thy voice [is] sweet, and thy appearance comely.

¹⁴Mu tuvike kaljulõhedes, kuristiku peidupaigas! Näita mulle oma nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus!'

¹⁵Seize ye for us foxes, Little foxes — destroyers of vineyards, Even our sweet-smelling vineyards.

¹⁵'Võtke meile kinni rebased, väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid, sest meie viinamäed õitsevad!

¹⁶My beloved [is] mine, and I [am] his, Who is delighting among the lilies,

¹⁶Mu kallim on minu, ja mina kuulun temale, kes lillekeste keskel karja hoiab.

¹⁷Till the day doth break forth, And the shadows have fled away, Turn, be like, my beloved, To a roe, or to a young one of the harts, On the mountains of separation!

¹⁷Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tule taas, mu kallim, nagu gasell või noor hirv jäärakulistele mägedele!'