الكتاب المقدس (Van Dyke)

Estonian

Proverbs

1

1امثال سليمان بن داود ملك اسرائيل.
1Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad
2لمعرفة حكمة وأدب لادراك اقوال الفهم.
2tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,
3لقبول تأديب المعرفة والعدل والحق والاستقامة.
3et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,
4لتعطي الجهال ذكاء والشاب معرفة وتدبّرا.
4et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -
5يسمعها الحكيم فيزداد علما والفهيم يكتسب تدبيرا.
5kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse
6لفهم المثل واللغز اقوال الحكماء وغوامضهم.
6õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.
7مخافة الرب راس المعرفة. اما الجاهلون فيحتقرون الحكمة والادب
7Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.
8اسمع يا ابني تأديب ابيك ولا ترفض شريعة امك.
8Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,
9لانهما اكليل نعمة لراسك وقلائد لعنقك
9sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!
10يا ابني ان تملقك الخطاة فلا ترض.
10Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!
11ان قالوا هلم معنا لنكمن للدم لنختف للبريء باطلا.
11Kui nad ütlevad: 'Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,
12لنبتلعهم احياء كالهاوية وصحاحا كالهابطين في الجب.
12neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,
13فنجد كل قنية فاخرة نملأ بيوتنا غنيمة.
13küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.
14تلقي قرعتك وسطنا. يكون لنا جميعا كيس واحد.
14Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!' -
15يا ابني لا تسلك في الطريق معهم. امنع رجلك عن مسالكهم.
15siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!
16لان ارجلهم تجري الى الشر وتسرع الى سفك الدم.
16Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.
17لانه باطلا تنصب الشبكة في عيني كل ذي جناح.
17Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:
18اما هم فيكمنون لدم انفسهم. يختفون لانفسهم.
18sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.
19هكذا طرق كل مولع بكسب. يأخذ نفس مقتنيه
19Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.
20الحكمة تنادي في الخارج. في الشوارع تعطي صوتها.
20Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,
21تدعو في رؤوس الاسواق في مداخل الابواب. في المدينة تبدي كلامها
21kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
22قائلة الى متى ايها الجهال تحبون الجهل والمستهزئون يسرّون بالاستهزاء والحمقى يبغضون العلم.
22'Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?
23ارجعوا عند توبيخي. هانذا افيض لكم روحي. اعلمكم كلماتي
23Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.
24لاني دعوت فابيتم ومددت يدي وليس من يبالي
24Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,
25بل رفضتم كل مشورتي ولم ترضوا توبيخي
25ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,
26فانا ايضا اضحك عند بليتكم. اشمت عند مجيء خوفكم
26siis naeran minagi teie õnnetust, pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
27اذا جاء خوفكم كعاصفة وأتت بليتكم كالزوبعة اذا جاءت عليكم شدة وضيق.
27kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
28حينئذ يدعونني فلا استجيب. يبكرون اليّ فلا يجدونني.
28Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia.
29لانهم ابغضوا العلم ولم يختاروا مخافة الرب.
29Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust,
30لم يرضوا مشورتي. رذلوا كل توبيخي.
30et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
31فلذلك ياكلون من ثمر طريقهم ويشبعون من مؤامراتهم.
31peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsustest.
32لان ارتداد الحمقى يقتلهم وراحة الجهال تبيدهم.
32Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus.
33اما المستمع لي فيسكن آمنا ويستريح من خوف الشر
33Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata.'