1ا ـ طوبى للكاملين طريقا السالكين في شريعة الرب.
1Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi!
2طوبى لحافظي شهاداته. من كل قلوبهم يطلبونه.
2Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest,
3ايضا لا يرتكبون اثما. في طرقه يسلكون.
3kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!
4انت اوصيت بوصاياك ان تحفظ تماما
4Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada.
5ليت طرقي تثبت في حفظ فرائضك.
5Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi.
6حينئذ لا اخزى اذا نظرت الى كل وصاياك.
6Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki su käske.
7احمدك باستقامة قلب عند تعلمي احكام عدلك.
7Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi.
8وصاياك احفظ. لا تتركني الى الغاية
8Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt!
9ب ـ بم يزكي الشاب طريقه. بحفظه اياه حسب كلامك.
9Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi.
10بكل قلبي طلبتك. لا تضلني عن وصاياك.
10Ma nõuan sind kõigest oma südamest, ära saada mind kõrvale oma käskudest!
11خبأت كلامك في قلبي لكيلا اخطئ اليك.
11Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu.
12مبارك انت يا رب. علمني فرائضك.
12Tänu olgu sulle, Issand! Õpeta mulle oma määrusi!
13بشفتيّ حسبت كل احكام فمك.
13Oma huultega ma loen üles kõik sinu suu seadused.
14بطريق شهاداتك فرحت كما على كل الغنى.
14Sinu tunnistuste teedel ma rõõmutsen enam kui kogu rikkusest.
15بوصاياك الهج والاحظ سبلك.
15Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu.
16بفرائضك اتلذذ. لا انسى كلامك
16Sinu määrustest ma tunnen head meelt, ma ei unusta sinu sõna.
17ج ـ احسن الى عبدك فاحيا واحفظ امرك.
17Tee head oma sulasele, et ma elaksin ja hoiaksin sinu sõna!
18اكشف عن عينيّ فارى عجائب من شريعتك.
18Ava mu silmad nägema su Seaduse imesid!
19غريب انا في الارض. لا تخف عني وصاياك.
19Ma olen võõras maa peal, ära peida mu eest oma käske!
20انسحقت نفسي شوقا الى احكامك في كل حين.
20Mu hing nõrkeb igatsusest su seaduste järele igal ajal.
21انتهرت المتكبرين الملاعين الضالين عن وصاياك.
21Sa sõitlesid ülbeid, äraneetuid, kes eksivad eemale su käskudest.
22دحرج عني العار والاهانة لاني حفظت شهاداتك.
22Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus, sest ma pean sinu tunnistusi!
23جلس ايضا رؤساء تقاولوا عليّ. اما عبدك فيناجي بفرائضك.
23Vürstidki istuvad ja kõnelevad isekeskis minu vastu, aga sinu sulane mõtiskleb sinu määrustest.
24ايضا شهاداتك هي لذّتي اهل مشورتي
24On ju sinu tunnistused mu rõõmustajad ja mu nõumehed.
25د ـ لصقت بالتراب نفسي فاحيني حسب كلمتك.
25Mu hing on põrmu küljes kinni, elusta mind oma sõna järgi!
26قد صرّحت بطرقي فاستجبت لي. علمني فرائضك.
26Sinule ma jutustan oma teid ja sa vastad mulle; õpeta mulle oma määrusi!
27طريق وصاياك فهمني فاناجي بعجائبك.
27Oma korralduste teedest lase mind aru saada, ja ma tahan meelt mõlgutada su imeasjade üle.
28قطرت نفسي من الحزن. اقمني حسب كلامك.
28Mu hing valab pisaraid meelehärmist - tõsta mind üles oma sõna järgi!
29طريق الكذب ابعد عني وبشريعتك ارحمني.
29Vale tee hoia minust eemal ja kingi mulle armust oma Seadus!
30اخترت طريق الحق. جعلت احكامك قدامي.
30Ma olen valinud ustavuse tee, ma olen pannud enese ette sinu seadused.
31لصقت بشهاداتك. يا رب لا تخزني.
31Ma pean kinni su tunnistustest, Issand. Ära lase mind sattuda häbisse!
32في طريق وصاياك اجري لانك ترحب قلبي
32Ma jooksen su käskude teed, sest sina teed mu südame avaraks.
33ه ـ علّمني يا رب طريق فرائضك فاحفظها الى النهاية.
33Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed, et ma seda otsani peaksin!
34فهمني فالاحظ شريعتك واحفظها بكل قلبي.
34Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest!
35دربني في سبيل وصاياك لاني به سررت.
35Lase mind käia sinu käskude jalgrajal, sest see meeldib mulle!
36أمل قلبي الى شهاداتك لا الى المكسب.
36Pööra mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse poole!
37حول عينيّ عن النظر الى الباطل. في طريقك احيني.
37Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel!
38أقم لعبدك قولك الذي لمتقيك.
38Kinnita oma sulasele oma sõna, mis saadab sind kartma!
39أزل عاري الذي حذرت منه لان احكامك طيبة.
39Eemalda mu teotus, mida ma kardan, sest sinu seadused on head!
40هانذا قد اشتهيت وصاياك. بعدلك احيني
40Näe, ma igatsen su korraldusi, elusta mind oma õiguse läbi!
41و ـ لتأتني رحمتك يا رب خلاصك حسب قولك
41Tulgu mulle sinu heldus, Issand, ja su pääste su ütluse järgi,
42فأجاوب معيّري كلمة. لاني اتكلت على كلامك.
42et ma vastaksin oma teotajaile; sest ma loodan sinu sõna peale!
43ولا تنزع من فمي كلام الحق كل النزع لاني انتظرت احكامك.
43Ära kisu ilmaski mu suust ära tõesõna, sest ma loodan su seaduste peale!
44فاحفظ شريعتك دائما الى الدهر والابد.
44Ma tahan hoida su Seadust alati, ikka ja igavesti,
45واتمشى في رحب لاني طلبت وصاياك.
45ja avaruses käia, sest ma nõuan sinu korraldusi.
46واتكلم بشهاداتك قدام ملوك ولا اخزى
46Ma tahan rääkida su tunnistustest kuningate ees ja mitte häbeneda.
47واتلذذ بوصاياك التي احببت.
47Ma tahan ennast rõõmustada sinu käskudega, mida ma armastan.
48وارفع يديّ الى وصاياك التي وددت واناجي بفرائضك
48Ma tõstan oma käed su käskude poole, mida ma armastan, ja mõlgutan meelt su määruste üle.
49ز ـ اذكر لعبدك القول الذي جعلتني انتظره.
49Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa mind oled pannud lootma!
50هذه هي تعزيتي في مذلتي. لان قولك احياني.
50See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab.
51المتكبرون استهزأوا بي الى الغاية. عن شريعتك لم امل.
51Ülbed pilkavad mind väga; ometi ma ei pöördunud kõrvale su Seadusest.
52تذكرت احكامك منذ الدهر يا رب فتعزيت.
52Mul seisid meeles, Issand, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti.
53الحمية اخذتني بسبب الاشرار تاركي شريعتك.
53Tuline viha on mind haaranud õelate pärast, kes hülgavad su Seaduse.
54ترنيمات صارت لي فرائضك في بيت غربتي.
54Su määrused on mu kiituslauluks mu võõraspõlve majas.
55ذكرت في الليل اسمك يا رب وحفظت شريعتك.
55Mulle meenub öösel su nimi, Issand, ja ma hoian su Seadust.
56هذا صار لي لاني حفظت وصاياك
56See sai mulle osaks sellepärast, et ma pidasin su korraldusi.
57ح ـ نصيبي الرب قلت لحفظ كلامك.
57Issand on mu osa; ma olen öelnud, et ma pean sinu sõnu.
58ترضيت وجهك بكل قلبي. ارحمني حسب قولك.
58Ma püüan kõigest südamest leevendada su palet, ole mulle armuline oma ütlust mööda!
59تفكرت في طرقي ورددت قدمي الى شهاداتك.
59Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste poole.
60اسرعت ولم اتوان لحفظ وصاياك.
60Ma tõttan aega viitmata pidama sinu käske.
61حبال الاشرار التفت عليّ. اما شريعتك فلم انسها.
61Õelate köidikud punusid end mu ümber; aga mina ei unusta su Seadust.
62في منتصف الليل اقوم لاحمدك على احكام برك.
62Südaööl ma tõusen üles sind tänama su õiguse seaduste eest.
63رفيق انا لكل الذين يتقونك ولحافظي وصاياك.
63Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind kardavad ja peavad sinu korraldusi.
64رحمتك يا رب قد ملأت الارض. علّمني فرائضك
64Ilmamaa on täis sinu heldust, Issand; õpeta mulle oma määrusi!
65ط ـ خيرا صنعت مع عبدك يا رب حسب كلامك.
65Sina, Issand, oled teinud head oma sulasele oma sõna järgi.
66ذوقا صالحا ومعرفة علمني لاني بوصاياك آمنت.
66Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske!
67قبل ان أذلل انا ضللت. اما الآن فحفظت قولك.
67Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi.
68صالح انت ومحسن علمني فرائضك.
68Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!
69المتكبرون قد لفقوا عليّ كذبا. اما انا فبكل قلبي احفظ وصاياك.
69Ülbed sepitsevad mu peale valejutte, aga mina pean kõigest südamest sinu korraldusi.
70سمن مثل الشحم قلبهم. اما انا فبشريعتك اتلذذ.
70Nende süda on tuim nagu rasv, aga mina tunnen rõõmu sinu Seadusest.
71خير لي اني تذللت لكي اتعلم فرائضك.
71Mulle on hea, et mind vaevati, et ma õpiksin su määrusi.
72شريعة فمك خير لي من الوف ذهب وفضة
72Seadus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat.
73ي ـ يداك صنعتاني وانشأتاني. فهمني فاتعلّم وصاياك.
73Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske!
74متقوك يرونني فيفرحون لاني انتظرت كلامك.
74Kes sind kardavad, näevad mind ja rõõmustavad, et ma loodan sinu sõna peale.
75قد علمت يا رب ان احكامك عدل وبالحق اذللتني.
75Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud.
76فلتصر رحمتك لتعزيتي حسب قولك لعبدك.
76Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele!
77لتأتني مراحمك فاحيا لان شريعتك هي لذّتي.
77Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu Seadus on minu rõõm!
78ليخز المتكبرون لانهم زورا افتروا عليّ. اما انا فاناجي بوصاياك.
78Jäägu häbisse ülbed, et nad mind valega on ära eksitanud! Mina mõlgutan meeles sinu korraldusi.
79ليرجع اليّ متقوك وعارفو شهاداتك.
79Pöördugu minu juurde need, kes sind kardavad ja tunnevad su tunnistusi!
80ليكن قلبي كاملا في فرائضك لكيلا اخزى
80Olgu mu süda laitmatu su määrustes, et ma ei jääks häbisse!
81ك ـ تاقت نفسي الى خلاصك. كلامك انتظرت.
81Mu hing on lõppemas, oodates su abi, ma loodan sinu sõna peale.
82كلّت عيناي من النظر الى قولك فاقول متى تعزيني.
82Mu silmad on lõppemas, igatsedes su ütlust; ma küsin: 'Millal sa trööstid mind?'
83لاني قد صرت كزق في الدخان. اما فرائضك فلم انسها.
83Sest ma olen nagu nahkastja suitsus; sinu määrusi ma ei ole aga unustanud.
84كم هي ايام عبدك. متى تجري حكما على مضطهديّ.
84Kui palju päevi on veel su sulasel? Millal saadad täide kohtuotsuse mu tagakiusajate kallal?
85المتكبرون قد كروا لي حفائر. ذلك ليس حسب شريعتك.
85Ülbed on kaevanud mulle auke, need, kes ei ela su Seaduse järgi.
86كل وصاياك امانة. زورا يضطهدونني. أعنّي.
86Kõik su käsud on tõde; valega kiusatakse mind taga. Aita mind!
87لولا قليل لافنوني من الارض. اما انا فلم اترك وصاياك.
87Peaaegu oleksid nad lõpetanud minu elu maa peal. Mina aga ei ole hüljanud su korraldusi.
88حسب رحمتك احيني فاحفظ شهادات فمك
88Oma heldust mööda elusta mind, siis ma hoian sinu suu tunnistust!
89ل ـ الى الابد يا رب كلمتك مثبتة في السموات.
89Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas.
90الى دور فدور امانتك. اسست الارض فثبتت.
90Põlvest põlve kestab su ustavus. Sina oled kinnitanud maa ja see seisab.
91على احكامك ثبتت اليوم لان الكل عبيدك.
91Sinu seaduste kohaselt nad püsivad tänapäev, sest need kõik on sinu sulased.
92لو لم تكن شريعتك لذّتي لهلكت حينئذ في مذلتي.
92Kui sinu Seadus ei oleks olnud mu rõõm, siis ma oleksin hukkunud oma viletsuses.
93الى الدهر لا انسى وصاياك لانك بها احييتني.
93Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.
94لك انا فخلّصني لاني طلبت وصاياك.
94Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga su korraldusi!
95اياي انتظر الاشرار ليهلكوني. بشهاداتك افطن.
95Õelad lootsid mind hukata; mina panen tähele sinu tunnistusi.
96لكل كمال رأيت حدا. اما وصيتك فواسعة جدا
96Ma olen näinud, et ka kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar.
97م ـ كم احببت شريعتك. اليوم كله هي لهجي.
97Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.
98وصيتك جعلتني احكم من اعدائي لانها الى الدهر هي لي.
98Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti.
99اكثر من كل معلّميّ تعقلت لان شهاداتك هي لهجي.
99Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi.
100اكثر من الشيوخ فطنت لاني حفظت وصاياك.
100Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi.
101من كل طريق شر منعت رجلي لكي احفظ كلامك.
101Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna.
102عن احكامك لم امل لانك انت علّمتني.
102Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind.
103ما احلى قولك لحنكي احلى من العسل لفمي.
103Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.
104من وصاياك اتفطن. لذلك ابغضت كل طريق كذب
104Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu.
105ن ـ سراج لرجلي كلامك ونور لسبيلي.
105Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
106حلفت فأبره ان احفظ احكام برك.
106Ma olen vandunud ja täidan seda, et ma pean sinu õiguse seadusi.
107تذللت الى الغاية. يا رب احيني حسب كلامك.
107Ma olen väga vaevatud. Issand, elusta mind oma sõna järgi!
108ارتض بمندوبات فمي يا رب واحكامك علمني.
108Minu suu vabatahtlikud ohvrid olgu su meelt mööda, Issand, ja õpeta mulle oma seadusi!
109نفسي دائما في كفي. اما شريعتك فلم انسها.
109Mu hing on alati mu pihus ja sinu Seadust ma ei unusta.
110الاشرار وضعوا لي فخا. اما وصاياك فلم اضل عنها.
110Õelad on mulle pannud püüdepaela, kuid mina ei eksi ära sinu korraldustest.
111ورثت شهاداتك الى الدهر لانها هي بهجة قلبي.
111Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm.
112عطفت قلبي لاصنع فرائضك الى الدهر الى النهاية
112Ma pöörasin oma südame tegema su määruste järgi alaliselt ja otsani.
113س ـ المتقلبين ابغضت وشريعتك احببت.
113Ma vihkan kahepaikseid mõtteid, aga sinu Seadust ma armastan.
114ستري ومجني انت. كلامك انتظرت.
114Sina oled mu kaitse ja kilp; sinu sõna peale ma loodan.
115انصرفوا عني ايها الاشرار فاحفظ وصايا الهي.
115Taganege minust, te kurjategijad, ja ma pean oma Jumala käske!
116اعضدني حسب قولك فاحيا ولا تخزني من رجائي.
116Kinnita mind oma ütluse järgi, et ma elaksin, ja ära lase mind sattuda häbisse mu lootuses!
117اسندني فاخلص واراعي فرائضك دائما.
117Toeta mind, et ma pääseksin, siis ma vaatlen alati su määrusi!
118احتقرت كل الضالين عن فرائضك لان مكرهم باطل.
118Sa ei pane mikski neid, kes eksivad eemale sinu määrustest, sest nende kavalus on asjatu.
119كزغل عزلت كل اشرار الارض. لذلك احببت شهاداتك.
119Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbu, sellepärast ma armastan sinu tunnistusi.
120قد اقشعر لحمي من رعبك ومن احكامك جزعت
120Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi.
121ع ـ اجريت حكما وعدلا. لا تسلمني الى ظالميّ.
121Ma olen toiminud seadust ja õigust mööda, ära jäta mind mu rõhujate kätte!
122كن ضامن عبدك للخير لكيلا يظلمني المستكبرون.
122Kosta oma sulase eest tema heaks, ärgu rõhugu mind ülbed!
123كلت عيناي اشتياقا الى خلاصك والى كلمة برك.
123Mu silmad on lõppenud ootamast su abi ja su õiguse tõotust.
124اصنع مع عبدك حسب رحمتك وفرائضك علمني.
124Tee oma sulasega oma heldust mööda ja õpeta mulle oma määrusi!
125عبدك انا. فهمني فاعرف شهاداتك.
125Mina olen su sulane; anna mulle arusaamist, et ma tunnetaksin su tunnistusi!
126انه وقت عمل للرب. قد نقضوا شريعتك.
126Aeg on Issandal tegutseda; on ju tehtud tühjaks su Seadus.
127لاجل ذلك احببت وصاياك اكثر من الذهب والابريز.
127Seepärast ma armastan su käske enam kui kulda ja selgemat kulda;
128لاجل ذلك حسبت كل وصاياك في كل شيء مستقيمة. كل طريق كذب ابغضت
128seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed.
129ف ـ عجيبة هي شهاداتك لذلك حفظتها نفسي.
129Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing.
130فتح كلامك ينير يعقل الجهال.
130Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi.
131فغرت فمي ولهثت لاني الى وصاياك اشتقت.
131Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske.
132التفت اليّ وارحمني كحق محبي اسمك.
132Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad sinu nime.
133ثبت خطواتي في كلمتك ولا يتسلط عليّ اثم.
133Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle!
134افدني من ظلم الانسان فاحفظ وصاياك.
134Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi!
135اضئ بوجهك على عبدك وعلمني فرائضك.
135Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi!
136جداول مياه جرت من عيني لانهم لم يحفظوا شريعتك
136Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.
137ص ـ بار انت يا رب واحكامك مستقيمة.
137Sina oled õige, Issand, ja su seadused on õiglased.
138عدلا امرت بشهاداتك وحقا الى الغاية.
138Sa oled seadnud oma tunnistused õiguses ja väga suures ustavuses.
139اهلكتني غيرتي لان اعدائي نسوا كلامك.
139Minu kiivus on mind kulutanud, sest mu rõhujad on unustanud sinu sõnad.
140كلمتك ممحصة جدا وعبدك احبها.
140Mis sa oled öelnud, on sulatatud väga selgeks, ja su sulane armastab seda.
141صغير انا وحقير. اما وصاياك فلم انسها.
141Ma olen vähene ja halvaks pandud, kuid ma ei unusta sinu korraldusi.
142عدلك عدل الى الدهر وشريعتك حق.
142Su õigus on õigus igaveseks ja su Seadus on tõde.
143ضيق وشدة اصاباني اما وصاياك فهي لذّاتي.
143Kitsikus ja ahastus on mind tabanud, aga su käsud on mu rõõm.
144عادلة شهاداتك الى الدهر فهمني فاحيا
144Su tunnistuste õigus jääb igavesti; anna mulle arusaamist, et ma elaksin!
145ق ـ صرخت من كل قلبي. استجب لي يا رب. فرائضك احفظ.
145Ma hüüan kõigest südamest, kosta mulle, Issand! Ma tahan pidada su määrusi.
146دعوتك. خلّصني فاحفظ شهاداتك.
146Ma hüüan sinu poole, päästa mind, et ma peaksin su tunnistusi!
147تقدمت في الصبح وصرخت. كلامك انتظرت.
147Ma jõudsin koidust ette ja hüüdsin. Sinu sõna peale ma loodan.
148تقدمت عيناي الهزع لكي الهج باقوالك.
148Mu silmad jõuavad ette vahikordadest, et mõlgutada mõttes su ütlust.
149صوتي استمع حسب رحمتك. يا رب حسب احكامك احيني.
149Kuule mu häält oma helduse pärast! Issand, elusta mind oma seadusi mööda!
150اقترب التابعون الرذيلة. عن شريعتك بعدوا.
150Mulle lähenesid ilguste toimepanijad; nemad on sinu Seadusest kaugel.
151قريب انت يا رب وكل وصاياك حق.
151Sina oled ligi, Issand, ja kõik su käsud on tõde.
152منذ زمان عرفت من شهاداتك انك الى الدهر اسستها
152Ammu ma teadsin sinu tunnistustest, et sa need oled rajanud igavesti.
153ر ـ انظر الى ذلي وانقذني لاني لم انسى شريعتك.
153Vaata mu viletsust ja vabasta mind, sest ma ei unusta su Seadust!
154احسن دعواي وفكني. حسب كلمتك احيني.
154Aja mu tüliasja ja lunasta mind, elusta mind oma ütlust mööda!
155الخلاص بعيد عن الاشرار لانهم لم يلتمسوا فرائضك.
155Õelaist on pääste kaugel, sest nad ei hooli su määrustest.
156كثيرة هي مراحمك يا رب. حسب احكامك احيني.
156Sinu halastus, Issand, on suur. Elusta mind oma seadusi mööda!
157كثيرون مضطهديّ ومضايقيّ. اما شهاداتك فلم امل عنها.
157Palju on mu tagakiusajaid ja rõhujaid, kuid mina ei pöördu kõrvale su tunnistustest.
158رأيت الغادرين ومقت لانهم لم يحفظوا كلمتك.
158Ma nägin äraandjaid ja tundsin tülgastust, sest nemad ei hooli sinu ütlustest.
159انظر اني احببت وصاياك. يا رب حسب رحمتك احيني.
159Vaata, kuidas ma armastan sinu korraldusi, Issand! Elusta mind oma heldust mööda!
160راس كلامك حق والى الدهر كل احكام عدلك
160Sinu sõna sisu on tõde ja kõik su õiguse seadused jäävad igavesti.
161ش ـ رؤساء اضطهدوني بلا سبب. ومن كلامك جزع قلبي.
161Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta, aga minu süda tunneb hirmu sinu sõna ees.
162ابتهج انا بكلامك كمن وجد غنيمة وافرة.
162Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki.
163ابغضت الكذب وكرهته. اما شريعتك فاحببتها.
163Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan.
164سبع مرات في النهار سبحتك على احكام عدلك.
164Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest.
165سلامة جزيلة لمحبي شريعتك وليس لهم معثرة.
165Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista.
166رجوت خلاصك يا رب ووصاياك عملت.
166Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda.
167حفظت نفسي شهاداتك واحبها جدا.
167Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga.
168حفظت وصاياك وشهاداتك لان كل طرقي امامك
168Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees.
169ت ـ ليبلغ صراخي اليك يا رب. حسب كلامك فهمني.
169Jõudku mu halamine su palge ette, Issand! Anna mulle arusaamist oma sõna mööda!
170لتدخل طلبتي الى حضرتك . ككلمتك نجني.
170Tulgu mu anumine su palge ette, päästa mind oma ütlust mööda!
171تنبع شفتاي تسبيحا اذا علمتني فرائضك.
171Mu huuled lasku hoovata kiitust, sest sa õpetad mulle oma määrusi!
172يغني لساني باقوالك لان كل وصاياك عدل.
172Mu keel kuulutagu sinu ütlusi, sest kõik su käsud on õigus!
173لتكن يدك لمعونتي لانني اخترت وصاياك.
173Olgu su käsi mind aitamas, sest ma olen valinud su korraldused!
174اشتقت الى خلاصك يا رب وشريعتك هي لذّتي.
174Ma igatsen päästet sinult, Issand, ja sinu Seadus on mu rõõm.
175لتحي نفسي وتسبحك واحكامك لتعنّي.
175Elagu mu hing, et ta sind kiidaks, ja su seadused aidaku mind!
176ضللت كشاة ضالة. اطلب عبدك لاني لم انس وصاياك
176Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta su käske!