1لامام المغنين. لداود. مزمور. يا رب قد اختبرتني وعرفتني.
1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.
2انت عرفت جلوسي وقيامي. فهمت فكري من بعيد
2Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
3مسلكي ومربضي ذريت وكل طرقي عرفت.
3Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
4لانه ليس كلمة في لساني الا وانت يا رب عرفتها كلها.
4Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.
5من خلف ومن قدام حاصرتني وجعلت عليّ يدك.
5Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale.
6عجيبة هذه المعرفة فوقي ارتفعت لا استطيعها.
6See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.
7اين اذهب من روحك ومن وجهك اين اهرب.
7Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
8ان صعدت الى السموات فانت هناك. وان فرشت في الهاوية فها انت.
8Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!
9ان اخذت جناحي الصبح وسكنت في اقاصي البحر
9Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde,
10فهناك ايضا تهديني يدك وتمسكني يمينك.
10siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.
11فقلت انما الظلمة تغشاني. فالليل يضيء حولي.
11Ja kui ma ütleksin: 'Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!',
12الظلمة ايضا لا تظلم لديك والليل مثل النهار يضيء. كالظلمة هكذا النور
12siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.
13لانك انت اقتنيت كليتيّ. نسجتني في بطن امي.
13Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus.
14احمدك من اجل اني قد امتزت عجبا. عجيبة هي اعمالك ونفسي تعرف ذلك يقينا.
14Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
15لم تختف عنك عظامي حينما صنعت في الخفاء ورقمت في اعماق الارض.
15Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
16رأت عيناك اعضائي وفي سفرك كلها كتبت يوم تصورت اذ لم يكن واحد منها.
16Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.
17ما اكرم افكارك يا الله عندي ما اكثر جملتها.
17Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!
18ان احصها فهي اكثر من الرمل. استيقظت وانا بعد معك.
18Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.
19ليتك تقتل الاشرار يا الله. فيا رجال الدماء ابعدوا عني.
19Oh, et sa, Jumal, surmaksid õelad! Ja et minust taganeksid verevalajad,
20الذين يكلمونك بالمكر ناطقين بالكذب هم اعداؤك.
20kes sinust räägivad salalikult, kes silmakirjaks tõstavad häält, need sinu vaenlased!
21ألا ابغض مبغضيك يا رب وامقت مقاوميك.
21Kas ma neid, kes sind vihkavad, Issand, ei peaks vihkama, ja kas ei peaks mulle olema tülkad need, kes tõusevad sinu vastu?
22بغضا تاما ابغضتهم. صاروا لي اعداء
22Täie vihaga ma vihkan neid, nad on saanud mu vaenlasteks.
23اختبرني يا الله واعرف قلبي امتحني واعرف افكاري.
23Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted!
24وانظر ان كان فيّ طريق باطل واهدني طريقا ابديا
24Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!