1لامام المغنين على السوسن. شهادة مذهبة لداود للتعليم. عند محاربته ارام النهرين وارام صوبة فرجع يوآب وضرب من ادوم في وادي الملح اثني عشر الفا. يا الله رفضتنا اقتحمتنا سخطت. ارجعنا.
1Laulujuhatajale: viisil 'Tunnistuse liilia'; Taaveti mõistulaul õpetuseks,
2زلزلت الارض فصمتها. اجبر كسرها لانها متزعزعة.
2kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja kui Joab tuli tagasi ja oli Soolaorus maha löönud kaksteist tuhat edomlast.
3اريت شعبك عسرا. سقيتنا خمر الترنح.
3Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillutasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles!
4اعطيت خائفيك راية ترفع لاجل الحق. سلاه.
4Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub!
5لكي ينجو احباؤك. خلّص بيمينك واستجب لي
5Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava veiniga.
6الله قد تكلم بقدسه. أبتهج اقسم شكيم واقيس وادي سكوت.
6Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest. Sela.
7لي جلعاد ولي منسّى وافرايم خوذة راسي يهوذا صولجاني.
7Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
8موآب مرحضتي. على ادوم اطرح نعلي. يا فلسطين اهتفي عليّ
8Jumal on rääkinud oma pühamus: 'Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
9من يقودني الى المدينة المحصّنة. من يهديني الى ادوم.
9Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
10أليس انت يا الله الذي رفضتنا ولا تخرج يا الله مع جيوشنا.
10Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!'
11اعطنا عونا في الضيق فباطل هو خلاص الانسان.
11Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
12بالله نصنع ببأس وهو يدوس اعداءنا
12Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära? Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
13Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
14Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.