¹Whence [come] wars and whence [come] fightings among you? [come they] not hence, [even] of your pleasures that war in your members?

¹Kust tulevad siis sõdimised ja kust tülid teie keskel? Eks nad tule sealt, teie ihuliikmetes sõdivatest lõbuhimudest?

²Ye lust, and have not: ye kill, and covet, and cannot obtain: ye fight and war; ye have not, because ye ask not.

²Te himustate, ja teil ei ole; te taplete ja tapate, ja ei suuda midagi saavutada; te tülitsete ja sõdite. Teil ei ole, sest te ei palu.

³Ye ask, and receive not, because ye ask amiss, that ye may spend [it] in your pleasures.

³Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.

⁴Ye adulteresses, know ye not that the friendship of the world is enmity with God? Whosoever therefore would be a friend of the world maketh himself an enemy of God.

⁴Te abielurikkujad! Kas te siis ei tea, et sõprus maailmaga on vaen Jumalaga? Kes iganes eelistab olla maailma sõber, seab end Jumala vaenlaseks.

⁵Or think ye that the scripture speaketh in vain? Doth the spirit which he made to dwell in us long unto envying?

⁵Või arvate, et Pühakiri ütleb asjata: 'Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse'?

⁶But he giveth more grace. Wherefore [the scripture] saith, God resisteth the proud, but giveth grace to the humble.

⁶Aga ta annab veel suuremat armu; seepärast ta ütleb: 'Jumal paneb vastu ülbeile, aga alandlikele annab armu!'

⁷Be subject therefore unto God; but resist the devil, and he will flee from you.

⁷Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.

⁸Draw nigh to God, and he will draw nigh to you. Cleanse your hands, ye sinners; and purify your hearts, ye doubleminded.

⁸Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud!

⁹Be afflicted, and mourn, and weep: let your laughter be turned to mourning, and your joy to heaviness.

⁹Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks!

¹⁰Humble yourselves in the sight of the Lord, and he shall exalt you.

¹⁰Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!

¹¹Speak not one against another, brethren. He that speaketh against a brother, or judgeth his brother, speaketh against the law, and judgeth the law: but if thou judgest the law, thou art not a doer of the law, but a judge.

¹¹Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik.

¹²One [only] is the lawgiver and judge, [even] he who is able to save and to destroy: but who art thou that judgest thy neighbor?

¹²Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik - tema, kes võib nii päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja?

¹³Come now, ye that say, To-day or to-morrow we will go into this city, and spend a year there, and trade, and get gain:

¹³Kuulge nüüd, kes ütlete: 'Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!'

¹⁴whereas ye know not what shall be on the morrow. What is your life? For ye are a vapor, that appeareth for a little time, and then vanisheth away.

¹⁴Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub.

¹⁵For that ye ought to say, If the Lord will, we shall both live, and do this or that.

¹⁵Selle asemel et öelda: 'Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist',

¹⁶But now ye glory in your vauntings: all such glorying is evil.

¹⁶te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine on kurjast.

¹⁷To him therefore that knoweth to do good, and doeth it not, to him it is sin.

¹⁷Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.