¹Jesus therefore six days before the passover came to Bethany, where Lazarus was, whom Jesus raised from the dead.

¹Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.

²So they made him a supper there: and Martha served; but Lazarus was one of them that sat at meat with him.

²Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.

³Mary therefore took a pound of ointment of pure nard, very precious, and anointed the feet of Jesus, and wiped his feet with her hair: and the house was filled with the odor of the ointment.

³Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.

⁴But Judas Iscariot, one of his disciples, that should betray him, saith,

⁴Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:

⁵Why was not this ointment sold for three hundred shillings, and given to the poor?

⁵'Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?'

⁶Now this he said, not because he cared for the poor; but because he was a thief, and having the bag took away what was put therein.

⁶Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.

⁷Jesus therefore said, Suffer her to keep it against the day of my burying.

⁷Siis ütles Jeesus: 'Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.

⁸For the poor ye have always with you; but me ye have not always.

⁸Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.'

⁹The common people therefore of the Jews learned that he was there: and they came, not for Jesus' sake only, but that they might see Lazarus also, whom he had raised from the dead.

⁹Siis sai suur hulk juute teada, et Jeesus on seal, ja nad ei tulnud mitte üksnes tema pärast, vaid et näha saada ka Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.

¹⁰But the chief priests took counsel that they might put Lazarus also to death;

¹⁰Aga ülempreestrid võtsid nõuks ka Laatsarus ära tappa,

¹¹because that by reason of him many of the Jews went away, and believed on Jesus.

¹¹sest tema pärast läks sinna palju juute ja hakkas Jeesusesse uskuma.

¹²On the morrow a great multitude that had come to the feast, when they heard that Jesus was coming to Jerusalem,

¹²Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,

¹³took the branches of the palm trees, and went forth to meet him, and cried out, Hosanna: Blessed [is] he that cometh in the name of the Lord, even the King of Israel.

¹³ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!'

¹⁴And Jesus, having found a young ass, sat thereon; as it is written,

¹⁴Aga Jeesus leidis eeslisälu ning istus selle selga, nõnda nagu on kirjutatud:

¹⁵Fear not, daughter of Zion: behold, thy King cometh, sitting on an ass's colt.

¹⁵'Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes.'

¹⁶These things understood not his disciples at the first: but when Jesus was glorified, then remembered they that these things were written of him, and that they had done these things unto him.

¹⁶Esialgu ta jüngrid ei mõistnud seda, aga kui Jeesus oli kirgastatud, siis tuli neile meelde, et see oli kirjutatud tema kohta ja et nad temale seda olid teinud.

¹⁷The multitude therefore that was with him when he called Lazarus out of the tomb, and raised him from the dead, bare witness.

¹⁷Siis andis Jeesusest tunnistust rahvahulk, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse hauast välja hüüdis ja tema surnuist üles äratas.

¹⁸For this cause also the multitude went and met him, for that they heard that he had done this sign.

¹⁸Just seepärast rahvahulk tuligi talle vastu, et ta kuulis teda olevat teinud selle tunnustähe.

¹⁹The Pharisees therefore said among themselves, Behold how ye prevail nothing: lo, the world is gone after him.

¹⁹Variserid ütlesid nüüd üksteisele: 'Eks te näe, et te ei saavuta midagi! Vaata, kogu maailm jookseb tema järele!'

²⁰Now there were certain Greeks among those that went up to worship at the feast:

²⁰Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.

²¹these therefore came to Philip, who was of Bethsaida of Galilee, and asked him, saying, Sir, we would see Jesus.

²¹Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: 'Isand, me tahame Jeesust näha.'

²²Philip cometh and telleth Andrew: Andrew cometh, and Philip, and they tell Jesus.

²²Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.

²³And Jesus answereth them, saying, The hour is come, that the Son of man should be glorified.

²³Aga Jeesus ütles neile: 'Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.

²⁴Verily, verily, I say unto you, Except a grain of wheat fall into the earth and die, it abideth by itself alone; but if it die, it beareth much fruit.

²⁴Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.

²⁵He that loveth his life loseth it; and he that hateth his life in this world shall keep it unto life eternal.

²⁵Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.

²⁶If any man serve me, let him follow me; and where I am, there shall also my servant be: if any man serve me, him will the Father honor.

²⁶Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.

²⁷Now is my soul troubled; and what shall I say? Father, save me from this hour. But for this cause came I unto this hour.

²⁷Nüüd on mu hing ehmunud. Ja mida ma ütlen? Kas ma pean ütlema: Isa, päästa mind sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi.

²⁸Father, glorify thy name. There came therefore a voice out of heaven, [saying], I have both glorified it, and will glorify it again.

²⁸Isa, kirgasta oma nime!' Siis tuli hääl taevast: 'Ma olen kirgastanud ja kirgastan veel.'

²⁹The multitude therefore, that stood by, and heard it, said that it had thundered: others said, An angel hath spoken to him.

²⁹Rahvahulk, kes seisis ja kuulis, arvas, et kõu müristas; aga teised ütlesid: 'Ingel rääkis temaga.'

³⁰Jesus answered and said, This voice hath not come for my sake, but for your sakes.

³⁰Jeesus kostis: 'See hääl ei sündinud minu, vaid teie pärast.

³¹Now is the judgment of this world: now shall the prince of this world be cast out.

³¹Nüüd käib kohus selle maailma üle, nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst.

³²And I, if I be lifted up from the earth, will draw all men unto myself.

³²Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.'

³³But this he said, signifying by what manner of death he should die.

³³Aga seda ta ütles, et viidata, millist surma tal tuleb surra.

³⁴The multitude therefore answered him, We have heard out of the law that the Christ abideth for ever: and how sayest thou, The Son of man must be lifted up? who is this Son of man?

³⁴Rahvahulk vastas siis talle: 'Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igavesti. Kuidas sina siis ütled, et Inimese Poega peab ülendatama? Kes see Inimese Poeg on?'

³⁵Jesus therefore said unto them, Yet a little while is the light among you. Walk while ye have the light, that darkness overtake you not: and he that walketh in the darkness knoweth not whither he goeth.

³⁵Jeesus ütles neile: 'Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb.

³⁶While ye have the light, believe on the light, that ye may become sons of light. These things spake Jesus, and he departed and hid himself from them.

³⁶Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.' Seda rääkis Jeesus ning lahkus ja peitis enda nende eest.

³⁷But though he had done so many signs before them, yet they believed not on him:

³⁷Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse,

³⁸that the word of Isaiah the prophet might be fulfilled, which he spake, Lord, who hath believed our report? And to whom hath the arm of the Lord been revealed?

³⁸et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: 'Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?'

³⁹For this cause they could not believe, for that Isaiah said again,

³⁹Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud:

⁴⁰He hath blinded their eyes, and he hardened their heart; Lest they should see with their eyes, and perceive with their heart, And should turn, And I should heal them.

⁴⁰'Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.'

⁴¹These things said Isaiah, because he saw his glory; and he spake of him.

⁴¹Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast.

⁴²Nevertheless even of the rulers many believed on him; but because of the Pharisees they did not confess [it], lest they should be put out of the synagogue:

⁴²Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,

⁴³for they loved the glory [that is] of men more than the glory [that is] of God.

⁴³sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.

⁴⁴And Jesus cried and said, He that believeth on me, believeth not on me, but on him that sent me.

⁴⁴Aga Jeesus hüüdis valjusti: 'Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud,

⁴⁵And he that beholdeth me beholdeth him that sent me.

⁴⁵ja kes mind näeb, see näeb teda, kes minu on saatnud.

⁴⁶I am come a light into the world, that whosoever believeth on me may not abide in the darkness.

⁴⁶Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.

⁴⁷And if any man hear my sayings, and keep them not, I judge him not: for I came not to judge the world, but to save the world.

⁴⁷Ja kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma.

⁴⁸He that rejecteth me, and receiveth not my sayings, hath one that judgeth him: the word that I spake, the same shall judge him in the last day.

⁴⁸Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval,

⁴⁹For I spake not from myself; but the Father that sent me, he hath given me a commandment, what I should say, and what I should speak.

⁴⁹sest mina ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima.

⁵⁰And I know that his commandment is life eternal: the things therefore which I speak, even as the Father hath said unto me, so I speak.

⁵⁰Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida mina räägin, seda ma räägin nõnda, nagu Isa mulle on öelnud.'