¹And it came to pass, when Jabin king of Hazor heard thereof, that he sent to Jobab king of Madon, and to the king of Shimron, and to the king of Achshaph,

¹Kui Jaabin, Haasori kuningas, seda kuulis, siis ta läkitas sõna Maadoni kuningale Joobabile ja Simroni kuningale ja Aksafi kuningale,

²and to the kings that were on the north, in the hill-country, and in the Arabah south of Chinneroth, and in the lowland, and in the heights of Dor on the west,

²ja kuningaile, kes olid põhja pool mäestikus ja lagendikul Kinneretist lõunas, ja madalikul ja Doori mäeseljakuil lääne pool,

³to the Canaanite on the east and on the west, and the Amorite, and the Hittite, and the Perizzite, and the Jebusite in the hill-country, and the Hivite under Hermon in the land of Mizpah.

³kaananlastele ida ja lääne pool, ja emorlastele, hettidele, perislastele ja jebuuslastele mäestikus, ja hiivlastele Hermoni jalamil Mispamaal.

⁴And they went out, they and all their hosts with them, much people, even as the sand that is upon the sea-shore in multitude, with horses and chariots very many.

⁴Need läksid välja ja koos nendega kõik nende sõjaleerid, palju rahvast, nii palju nagu liiva mererannas, ja väga palju hobuseid ja sõjavankreid.

⁵And all these kings met together; and they came and encamped together at the waters of Merom, to fight with Israel.

⁵Kõik need kuningad kogunesid ja tulid ning lõid üheskoos leeri üles Meeromi vee äärde, et sõdida Iisraeli vastu.

⁶And Jehovah said unto Joshua, Be not afraid because of them; for to-morrow at this time will I deliver them up all slain before Israel: thou shalt hock their horses, and burn their chariots with fire.

⁶Aga Issand ütles Joosuale: 'Ära karda neid, sest homme sel ajal annan ma need kõik lööduina Iisraeli kätte; raiu katki nende hobuste õndlad ja põleta tulega nende sõjavankrid!'

⁷So Joshua came, and all the people of war with him, against them by the waters of Merom suddenly, and fell upon them.

⁷Ja Joosua ning koos temaga kõik ta sõjamehed tulid ootamatult nende vastu Meeromi vee ääres ja tungisid neile kallale.

⁸And Jehovah delivered them into the hand of Israel, and they smote them, and chased them unto great Sidon, and unto Misrephoth-maim, and unto the valley of Mizpeh eastward; and they smote them, until they left them none remaining.

⁸Ja Issand andis nad Iisraeli kätte, ja nemad lõid neid ning ajasid taga kuni suure Siidonini, ja kuni Misrefot-Maimini, ja kuni Mispa oruni ida pool; ja nad lõid neid, kuni neile ei jäänud ainsatki pääsenut.

⁹And Joshua did unto them as Jehovah bade him: he hocked their horses, and burnt their chariots with fire.

⁹Ja Joosua talitas nendega nõnda, nagu Issand temale oli öelnud: ta raius katki nende hobuste õndlad ja põletas tulega nende sõjavankrid.

¹⁰And Joshua turned back at that time, and took Hazor, and smote the king thereof with the sword: for Hazor beforetime was the head of all those kingdoms.

¹⁰Ja Joosua läks selsamal ajal tagasi ning vallutas Haasori ja lõi selle kuninga mõõgateraga maha, sest Haasor oli varem kõigi nende kuningriikide pealinn.

¹¹And they smote all the souls that were therein with the edge of the sword, utterly destroying them; there was none left that breathed: and he burnt Hazor with fire.

¹¹Ja nad lõid mõõgateraga maha kõik hingelised, kes seal olid, hävitades need sootuks; ühtegi elavat olendit ei jäänud järele, ja ta põletas Haasori tulega.

¹²And all the cities of those kings, and all the kings of them, did Joshua take, and he smote them with the edge of the sword, and utterly destroyed them; as Moses the servant of Jehovah commanded.

¹²Ja kõik nende kuningate linnad ja kõik nende kuningad sai Joosua oma valdusesse ja ta lõi neid mõõgateraga, hävitades need sootuks, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud.

¹³But as for the cities that stood on their mounds, Israel burned none of them, save Hazor only; that did Joshua burn.

¹³Ühtegi neist linnadest, mis asusid mägedes, Iisrael ei põletanud, peale Haasori, mille Joosua põletas.

¹⁴And all the spoil of these cities, and the cattle, the children of Israel took for a prey unto themselves; but every man they smote with the edge of the sword, until they had destroyed them, neither left they any that breathed.

¹⁴Ja kõik neist linnadest saadava saagi ja karjad riisusid Iisraeli lapsed endile, lüües mõõgateraga maha ainult kõik inimesed, kuni nad olid need hävitanud; nad ei jätnud alles ainsatki hinge.

¹⁵As Jehovah commanded Moses his servant, so did Moses command Joshua: and so did Joshua; he left nothing undone of all that Jehovah commanded Moses.

¹⁵Nõnda nagu Issand oli käskinud oma sulast Moosest, nõnda oli Mooses käskinud Joosuat ja nõnda Joosua tegi; ta ei kaotanud sõnagi kõigest, milleks Issand oli Moosesele käsu andnud.

¹⁶So Joshua took all that land, the hill-country, and all the South, and all the land of Goshen, and the lowland, and the Arabah, and the hill-country of Israel, and the lowland of the same;

¹⁶Nõnda võttis Joosua kogu selle maa mäestiku ja kogu Lõunamaa, ja kogu Goosenimaa, ja madalmaa ja lagendiku, ja Iisraeli mäestiku ja madaliku,

¹⁷from mount Halak, that goeth up to Seir, even unto Baal-gad in the valley of Lebanon under mount Hermon: and all their kings he took, and smote them, and put them to death.

¹⁷alates Paljasmäest, mis tõuseb Seiri suunas, kuni Baal-Gaadini Liibanoni orus Hermoni mäe all; ja kõik nende kuningad sai ta oma valdusesse, lõi neid ja surmas nad.

¹⁸Joshua made war a long time with all those kings.

¹⁸Kaua aega pidas Joosua sõda kõigi nende kuningatega.

¹⁹There was not a city that made peace with the children of Israel, save the Hivites the inhabitants of Gibeon: they took all in battle.

¹⁹Ei olnud muud linna, kes oleks teinud rahu Iisraeli lastega, peale hiivlastega asustatud Gibeoni; nad võitsid kõiki sõjaga.

²⁰For it was of Jehovah to harden their hearts, to come against Israel in battle, that he might utterly destroy them, that they might have no favor, but that he might destroy them, as Jehovah commanded Moses.

²⁰Sest see olenes Issandast, kes tegi nende südamed kangeks, nõnda et nad tulid sõdima Iisraeli vastu, et neid hävitataks sootuks, ilma et neile armu antaks, vaid just hävitataks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.

²¹And Joshua came at that time, and cut off the Anakim from the hill-country, from Hebron, from Debir, from Anab, and from all the hill-country of Judah, and from all the hill-country of Israel: Joshua utterly destroyed them with their cities.

²¹Ja sel ajal tuli Joosua ning hävitas anaklased mäestikust, Hebronist, Debirist, Anabist, kogu Juuda mäestikust; ja kogu Iisraeli mäestikust; Joosua hävitas nad sootuks koos nende linnadega.

²²There was none of the Anakim left in the land of the children of Israel: only in Gaza, in Gath, and in Ashdod, did some remain.

²²Iisraeli laste maale ei jäänud anaklasi; neid jäi ainult Assasse, Gatti ja Asdodisse.

²³So Joshua took the whole land, according to all that Jehovah spake unto Moses; and Joshua gave it for an inheritance unto Israel according to their divisions by their tribes. And the land had rest from war.

²³Ja Joosua võttis kogu maa, just nagu Issand oli Moosesele öelnud; ja Joosua andis selle Iisraelile pärisosaks osade viisi, vastavalt nende suguharudele. Ja maa puhkas sõjast.