¹The proverbs of Solomon the son of David, king of Israel:

¹Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad

²To know wisdom and instruction; To discern the words of understanding;

²tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,

³To receive instruction in wise dealing, In righteousness and justice and equity;

³et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,

⁴To give prudence to the simple, To the young man knowledge and discretion:

⁴et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -

⁵That the wise man may hear, and increase in learning; And that the man of understanding may attain unto sound counsels:

⁵kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse

⁶To understand a proverb, and a figure, The words of the wise, and their dark sayings.

⁶õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.

⁷The fear of Jehovah is the beginning of knowledge; [But] the foolish despise wisdom and instruction.

⁷Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.

⁸My son, hear the instruction of thy father, And forsake not the law of thy mother:

⁸Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,

⁹For they shall be a chaplet of grace unto thy head, And chains about thy neck.

⁹sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!

¹⁰My son, if sinners entice thee, Consent thou not.

¹⁰Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!

¹¹If they say, Come with us, Let us lay wait for blood; Let us lurk privily for the innocent without cause;

¹¹Kui nad ütlevad: 'Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,

¹²Let us swallow them up alive as Sheol, And whole, as those that go down into the pit;

¹²neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,

¹³We shall find all precious substance; We shall fill our houses with spoil;

¹³küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.

¹⁴Thou shalt cast thy lot among us; We will all have one purse:

¹⁴Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!' -

¹⁵My son, walk not thou in the way with them; Refrain thy foot from their path:

¹⁵siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!

¹⁶For their feet run to evil, And they make haste to shed blood.

¹⁶Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.

¹⁷For in vain is the net spread In the sight of any bird:

¹⁷Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:

¹⁸And these lay wait for their own blood; They lurk privily for their own lives.

¹⁸sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.

¹⁹So are the ways of every one that is greedy of gain; It taketh away the life of the owners thereof.

¹⁹Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.

²⁰Wisdom crieth aloud in the street; She uttereth her voice in the broad places;

²⁰Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,

²¹She crieth in the chief place of concourse; At the entrance of the gates, In the city, she uttereth her words:

²¹kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:

²²How long, ye simple ones, will ye love simplicity? And scoffers delight them in scoffing, And fools hate knowledge?

²²'Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?

²³Turn you at my reproof: Behold, I will pour out my spirit upon you; I will make known my words unto you.

²³Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.

²⁴Because I have called, and ye have refused; I have stretched out my hand, and no man hath regarded;

²⁴Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,

²⁵But ye have set at nought all my counsel, And would none of my reproof:

²⁵ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,

²⁶I also will laugh in [the day of] your calamity; I will mock when your fear cometh;

²⁶siis naeran minagi teie õnnetust, pilkan, kui teie kohkumine tuleb,

²⁷When your fear cometh as a storm, And your calamity cometh on as a whirlwind; When distress and anguish come upon you.

²⁷kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.

²⁸Then will they call upon me, but I will not answer; They will seek me diligently, but they shall not find me:

²⁸Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia.

²⁹For that they hated knowledge, And did not choose the fear of Jehovah:

²⁹Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust,

³⁰They would none of my counsel; They despised all my reproof.

³⁰et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,

³¹Therefore shall they eat of the fruit of their own way, And be filled with their own devices.

³¹peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsustest.

³²For the backsliding of the simple shall slay them, And the careless ease of fools shall destroy them.

³²Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus.

³³But whoso hearkeneth unto me shall dwell securely, And shall be quiet without fear of evil.

³³Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata.'