¹[A Psalm] of David. Blessed be Jehovah my rock, Who teacheth my hands to war, [And] my fingers to fight:

¹Taaveti laul. Tänatud olgu Issand, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks,

²My lovingkindness, and my fortress, My high tower, and my deliverer; My shield, and he in whom I take refuge; Who subdueth my people under me.

²tema, kes on mu heldus ja mu mäelinnus, mu kindel varjupaik ja mu päästja, minu kilp ja see, kelle juures ma pelgupaika otsin; ta alistab minule mu rahva.

³Jehovah, what is man, that thou takest knowledge of him? Or the son of man, that thou makest account of him?

³Oh Issand! Mis on inimene, et sa tahad teda tunda? Mis on inimlaps, et sa paned teda tähele?

⁴Man is like to vanity: His days are as a shadow that passeth away.

⁴Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari.

⁵Bow thy heavens, O Jehovah, and come down: Touch the mountains, and they shall smoke.

⁵Issand, kalluta oma taevaid ja tule alla, puuduta mägesid, et need suitseksid!

⁶Cast forth lightning, and scatter them; Send out thine arrows, and discomfit them.

⁶Löö välku ja pilluta nad laiali, läkita oma nooled ja peleta neid!

⁷Stretch forth thy hand from above; Rescue me, and deliver me out of great waters, Out of the hand of aliens;

⁷Siruta oma käed ülalt, päästa ja tõmba mind välja suurest veest, võõramaa laste käest,

⁸Whose mouth speaketh deceit, And whose right hand is a right hand of falsehood.

⁸kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi!

⁹I will sing a new song unto thee, O God: Upon a psaltery of ten strings will I sing praises unto thee.

⁹Jumal, ma laulan sulle uue laulu! Ma mängin kümnekeelsel naablil sinule,

¹⁰Thou art he that giveth salvation unto kings; Who rescueth David his servant from the hurtful sword.

¹⁰kes annad abi kuningaile, kes päästsid oma sulase Taaveti kurja mõõga eest.

¹¹Rescue me, and deliver me out of the hand of aliens, Whose mouth speaketh deceit, And whose right hand is a right hand of falsehood.

¹¹Päästa mind ja vabasta mind võõramaa laste käest, kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi,

¹²When our sons shall be as plants grown up in their youth, And our daughters as corner-stones hewn after the fashion of a palace;

¹²et meie pojad oleksid noorpõlves nagu hästi kasvatatud taimed, ja meie tütred nagu templi ehituses ilusasti voolitud nurgasambad,

¹³[When] our garners are full, affording all manner of store, [And] our sheep bring forth thousands and ten thousands in our fields;

¹³et meie aidad oleksid täis ning annaksid iga liiki vilja, et meie lambakari kasvaks tuhandekordseks ja kümne tuhande kordseks meie nurmedel,

¹⁴[When] our oxen are well laden; [When there is] no breaking in, and no going forth, And no outcry in our streets:

¹⁴et meie veised oleksid tiined, et ei juhtuks kahju ega kaotust, et ei oleks hädakisa meie tänavatel!

¹⁵Happy is the people that is in such a case; [Yea], happy is the people whose God is Jehovah.

¹⁵Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand.