1A Psalm of David, when he fled from Absalom his son. Jehovah, how are mine adversaries increased! Many are they that rise up against me.
1Taaveti laul, kui ta oma poja Absalomi eest põgenes:
2Many there are that say of my soul, There is no help for him in God. Selah
2Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu.
3But thou, O Jehovah, art a shield about me; My glory and the lifter up of my head.
3Paljud ütlevad mu hingele: 'Ei ole temal päästet Jumalas!' Sela.
4I cry unto Jehovah with my voice, And he answereth me out of his holy hill. Selah
4Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles.
5I laid me down and slept; I awaked; for Jehovah sustaineth me.
5Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela.
6I will not be afraid of ten thousands of the people That have set themselves against me round about.
6Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.
7Arise, O Jehovah; save me, O my God: For thou hast smitten all mine enemies upon the cheek bone; Thou hast broken the teeth of the wicked.
7Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu.
8Salvation belongeth unto Jehovah: Thy blessing be upon thy people. Selah
8Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled sa löönud vastu lõugu, sa oled murdnud õelate hambad.
9Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu sinu õnnistus! Sela.