¹I am a rose of Sharon, A lily of the valleys.

¹'Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke.'

²As a lily among thorns, So is my love among the daughters.

²'Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel.'

³As the apple-tree among the trees of the wood, So is my beloved among the sons. I sat down under his shadow with great delight, And his fruit was sweet to my taste.

³'Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel. Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus.

⁴He brought me to the banqueting-house, And his banner over me was love.

⁴Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus.

⁵Stay ye me with raisins, refresh me with apples; For I am sick from love.

⁵Kosutage mind rosinatega, elustage mind õuntega, sest ma olen armastusest haige!

⁶His left hand [is] under my head, And his right hand doth embrace me.

⁶Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind.

⁷I adjure you, O daughters of Jerusalem, By the roes, or by the hinds of the field, That ye stir not up, nor awake [my] love, Until he please.

⁷Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!

⁸The voice of my beloved! behold, he cometh, Leaping upon the mountains, Skipping upon the hills.

⁸Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb, ronides mägedel, hüpeldes küngastel.

⁹My beloved is like a roe or a young hart: Behold, he standeth behind our wall; He looketh in at the windows; He glanceth through the lattice.

⁹Mu kallim on nagu gasell või noor hirv. Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede.

¹⁰My beloved spake, and said unto me, Rise up, my love, my fair one, and come away.

¹⁰Mu kallim räägib ja ütleb mulle: 'Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!'

¹¹For, lo, the winter is past; The rain is over and gone;

¹¹Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed,

¹²The flowers appear on the earth; The time of the singing [of birds] is come, And the voice of the turtle-dove is heard in our land;

¹²maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält.

¹³The fig-tree ripeneth her green figs, And the vines are in blossom; They give forth their fragrance. Arise, my love, my fair one, and come away.

¹³Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad. Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!

¹⁴O my dove, that art in the clefts of the rock, In the covert of the steep place, Let me see thy countenance, Let me hear thy voice; For sweet is thy voice, and thy countenance is comely.

¹⁴Mu tuvike kaljulõhedes, kuristiku peidupaigas! Näita mulle oma nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus!'

¹⁵Take us the foxes, the little foxes, That spoil the vineyards; For our vineyards are in blossom.

¹⁵'Võtke meile kinni rebased, väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid, sest meie viinamäed õitsevad!

¹⁶My beloved is mine, and I am his: He feedeth [his flock] among the lilies.

¹⁶Mu kallim on minu, ja mina kuulun temale, kes lillekeste keskel karja hoiab.

¹⁷Until the day be cool, and the shadows flee away, Turn, my beloved, and be thou like a roe or a young hart Upon the mountains of Bether.

¹⁷Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tule taas, mu kallim, nagu gasell või noor hirv jäärakulistele mägedele!'