¹Ma andsin ju oma silmadele seaduse. Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?

²Sest mis oleks muidu mu osa Jumalalt ülal ja mu pärisosa Kõigevägevamalt kõrgustes?

³Eks hukatus tule ülekohtutegijale ja õnnetus sellele, kes nurjatust teeb?

⁴Eks tema näe mu teed ja loe kõiki mu samme?

⁵Kui ma olen valega kaasas käinud või on mu jalg tõtanud pettuse poole,

⁶vaetagu mind õigetel vaekaussidel - siis saab Jumal teada mu ausust!

⁷Kui mu sammud on kaldunud teelt kõrvale ja mu süda on järgnenud silmadele ja kui mulle on midagi pihku jäänud,

⁸siis söögu keegi teine, mida ma külvan, ja mis mulle võrsub, juuritagu välja!

⁹Kui mu süda on lasknud ennast ahvatleda mõne naise poole ja ma olen varitsenud oma ligimese ukse taga,

¹⁰siis jahvatagu mu naine võõrale ja heitku teised tema peale!

¹¹Sest see oleks olnud häbitegu ja kohut väärt süü,

¹²tuli, mis põletab kadupaigani ja hävitab juurteni kõik mu saagi.

¹³Kui ma oleksin põlanud oma sulase ja teenija õigust, kui neil oli minuga tüli,

¹⁴mis ma oleksin teinud siis, kui Jumal oleks tõusnud? Ja kui ta oleks katsuma tulnud, mis ma siis temale oleksin kostnud?

¹⁵Eks minu looja ole loonud emaihus ka teda, eks ole üks ja seesama meid emaüsas valmistanud?

¹⁶Kas ma olen tagasi lükanud vaeste soove või lasknud tuhmuda lesknaise silmi?

¹⁷Kas ma üksinda olen söönud oma palukest, ilma et vaeslaps oleks saanud sellest süüa?

¹⁸Sest ta kasvas mu noorusest peale minuga kui oma isaga, ja emaihust alates olen ma teda juhatanud.

¹⁹Kas ma olen võinud näha kedagi hukkuvat riiete puudusel või vaest ilma katteta?

²⁰Eks ta niuded õnnistanud mind ja eks ta saanud mu lambaniidust sooja?

²¹Kui ma olen tõstnud käe vaeslapse vastu, kuna ma väravas nägin enesele abi,

²²siis langegu mu õlg liigesest välja ja murdugu mu käsivars õlavarreluust saadik!

²³Sest mul oli hirm Jumalalt tuleva karistuse ees, ja tema ülevõimu vastu ei oleks ma suutnud püsida.

²⁴Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: 'Ma usaldan sind!'?

²⁵Kas ma rõõmustasin, et mu varandus oli suur või et mu käsi saavutas väga palju?

²⁶Kui ma oleksin vaadanud päikest, kuidas see paistab, või kuud, mis nii suurepäraselt rändab,

²⁷kui mu süda seejuures oleks lasknud ennast salaja petta, nõnda et oleksin saatnud neile käesuudlusi,

²⁸siis oleks seegi olnud kohut väärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal.

²⁹Kas ma olen rõõmustanud oma vihamehe hukkumise pärast või hõisanud, kui teda tabas õnnetus?

³⁰Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha, et oleksin sajatades nõudnud tema hinge.

³¹Eks ole inimesed mu telgis öelnud: 'Kes ei oleks temalt liha küllalt saanud?'

³²Võõras ei ole pidanud ööbima tänaval, ma avasin teekäijale oma ukse.

³³Kas ma oleksin nagu Aadam varjanud oma üleastumisi, oma süütegu põue peites,

³⁴sellepärast et pidin kartma suurt rahvahulka ja et mind hirmutas suguvõsa põlgus, nõnda et oleksin pidanud vaikima, ilma uksestki välja minemata?

³⁵Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks! Siin on mu nimemärk - Kõigevägevam kostku mulle! Oleks mul ometi vastase kirjutatud süüdistuskiri!

³⁶Tõesti, ma tõstaksin selle õlale, paneksin selle enesele krooniks.

³⁷Ma teeksin temale teatavaks kõik oma sammud, astuksin tema ette nagu vürst.

³⁸Kui mu põld mu vastu kisendab ja selle vaod üheskoos nutavad,

³⁹et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,

⁴⁰siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu ja odra asemel umbrohtu.' Iiobi sõnad on lõppenud.