¹Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad,

²lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad südame arukuse poole,

³jah, kui sa mõistuse appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale arukuse heaks,

⁴kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust,

⁵siis sa mõistad Issanda kartust ja leiad Jumala tunnetuse.

⁶Sest Issand annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja arukus.

⁷Tema talletab õigetele edu, on kilbiks neile, kes elavad laitmatult,

⁸kaitstes õiguse radu ja valvates oma vagade teed.

⁹Siis sa mõistad õiglust ja õigust, ja seda, mis õige on - kõiki häid teid.

¹⁰Sest siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele.

¹¹Otsustusvõime valvab su üle, arukus kaitseb sind,

¹²päästes sind kurjalt teelt, meeste käest, kes räägivad pööraselt,

¹³kes hülgavad sirged rajad, et käia pimedatel teedel,

¹⁴kes rõõmustavad kurja tehes, hõiskavad pööraste roimade juures,

¹⁵kelle rajad on kõverad ja kelle teed on eksiteed.

¹⁶See hoiab sind ka võõra naise eest, muulasest naise eest, kes räägib meelitavaid sõnu,

¹⁷kes on hüljanud oma noorpõlve sõbra ja on unustanud oma Jumala seaduse.

¹⁸Sest tema koda vajub alla surma poole ja tema teed varjuderiiki.

¹⁹Ükski, kes tema juurde sisse läheb, ei tule tagasi ega jõua taas eluradadele.

²⁰See on siis selleks, et sa võiksid käia heade teel ja hoida õigete radu,

²¹sest õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda,

²²aga õelad hävitatakse maa pealt ja truudusemurdjad pühitakse ära.