1Kuulge, pojad, isa manitsust, ja pange tähele, et õpiksite arukust!
2Sest ma annan teile hea õpetuse, ärge hüljake mu juhatust!
3Kui ma alles olin oma isa poeg, õrn ja ainus oma ema hoole all,
4siis õpetas mind mu isa ja ütles mulle: Su süda hoidku minu sõnu, pea mu käske, siis sa jääd elama!
5Taotle tarkust, taotle arukust - ära seda unusta - ära kaldu kõrvale mu suu sõnadest!
6Ära seda hülga, siis see hoiab sind; armasta seda, siis see kaitseb sind!
7Tarkuse algus on see: taotle tarkust ja taotle arukust kogu oma varanduse hinnaga.
8Pea seda kõrgeks, siis see ülendab sind, kui sa seda süleled, siis see austab sind!
9See paneb sulle pähe ilupärja, kingib sulle kauni krooni.
10Kuula, mu poeg, ja võta vastu mu sõnad, siis saab sulle palju eluaastaid!
11Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse.
12Kui sa seal käid, siis on su samm vaba, ja kui sa jooksed, siis sa ei komista.
13Haara kinni õpetusest, ära lase lahti, hoia seda, sest see on su elu!
14Ära mine õelate rajale ja ära astu kurjade teele!
15Jäta see, ära käi seal, hoidu sellest ja mine mööda!
16Sest nad ei saa magada, enne kui nad kurja on teinud; neilt võetakse uni, kui nad kedagi ei ole saanud panna komistama.
17Sest nad söövad õeluse leiba ja joovad vägivalla veini.
18Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud.
19Õelate tee on nagu pilkane pimedus: nad ei tea, mille peale nad komistavad.
20Mu poeg, pane tähele mu sõnu, pööra oma kõrv mu kõnede poole!
21Ära kaota neid enesel silmist, hoia need oma südames;
22sest need on eluks sellele, kes need leiab, ja terviseks kogu ta ihule!
23Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!
24Saada enesest ära valelik suu ja hoidu huulte väärusest!
25Su silmad vaadaku otse ja su pilk olgu suunatud ettepoole!
26Pane tähele oma jala suunda, siis on kõik su teed kindlad!
27Ära kaldu paremale ega vasakule, hoia oma jalga kurjast!