1Laulujuhatajale: viisil 'Ära hävita!'; Taaveti mõistulaul.
2Kas te tõesti räägite õigust, kohtunikud? Kas te õiglaselt mõistate kohut, inimlapsed?
3Küll te teete südames ülekohut, oma käte vägivalda te kaalute välja maa peal.
4Õelad on loobunud Jumalast lapsekojast alates, valetajad on eksinud sünnist saadik.
5Neil on mürki nagu ussi mürk, nagu kurdil rästikul, kes oma kõrvad kinni topib,
6et ta ei kuuleks lausujate häält, osava võluri võlumist.
7Jumal! Purusta hambad nende suus; kisu välja noorte lõvide hambad, Issand!
8Hääbugu nad nagu vesi, mis laiali voolab; lasku ta välja oma nooled, kuid need olgu otsekui teravikuta!
9Nagu tigu, kes sulab, nad kadugu, nagu nurisünnitis, mis ei ole näinud päikest!
10Enne kui teie pajad saavad tunda kibuvitsa leeki, viigu torm nad laiali, olgu toorelt või kuumalt!
11Õige rõõmustab, nähes kättemaksmist; ta peseb oma jalad õela veres.
12Ja inimesed ütlevad: 'Ometi on õigel kasu; tõesti on olemas Jumal, kes mõistab kohut maa peal.'