¹Dozivljem vam, braćo, u pamet evanđelje koje vam navijestih, koje primiste, u kome stojite,

¹Aga nüüd ma teen teile, vennad, teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate

²po kojem se spasavate, ako držite što sam vam navijestio; osim ako uzalud povjerovaste.

²ja mille läbi te ka pääsete. Kas te peate kinni sõnadest, millega ma teile evangeeliumi kuulutasin? Muidu olete küll ilmaaegu saanud usklikuks.

³Doista, predadoh vam ponajprije što i primih: Krist umrije za grijehe naše po Pismima;

³Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades,

⁴bi pokopan i uskrišen treći dan po Pismima;

⁴ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi

⁵ukaza se Kefi, zatim dvanaestorici.

⁵ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele,

⁶Potom se ukaza braći, kojih bijaše više od pet stotina zajedno; većina ih još i sada živi, a neki usnuše.

⁶seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama;

⁷Zatim se ukaza Jakovu, onda svim apostolima.

⁷siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele.

⁸Najposlije, kao nedonoščetu, ukaza se i meni.

⁸Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule.

⁹Da, ja sam najmanji među apostolima i nisam dostojan zvati se apostolom jer sam progonio Crkvu Božju.

⁹Mina ju olen apostlite seast kõige väiksem, see, keda ei kõlba hüüdagi apostliks, sest ma olen taga kiusanud Jumala kogudust.

¹⁰Ali milošću Božjom jesam što jesam i njegova milost prema meni ne bijaše zaludna; štoviše, trudio sam se više nego svi oni - ali ne ja, nego milost Božja sa mnom.

¹⁰Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.

¹¹Ili dakle ja ili oni: tako propovijedamo, tako vjerujete.

¹¹Olgu nüüd mina või nemad - nõnda me kuulutame ja nõnda olete teie saanud usklikuks.

¹²No ako se propovijeda da je Krist od mrtvih uskrsnuo, kako neki među vama govore da nema uskrsnuća mrtvih?

¹²Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole?

¹³Ako nema uskrsnuća mrtvih, ni Krist nije uskrsnuo.

¹³Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud.

¹⁴Ako pak Krist nije uskrsnuo, uzalud je doista propovijedanje naše, uzalud i vjera vaša.

¹⁴Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.

¹⁵Zatekli bismo se i kao lažni svjedoci Božji što posvjedočismo protiv Boga: da je uskrisio Krista, kojega nije uskrisio, ako doista mrtvi ne uskršavaju.

¹⁵Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad, sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda tema ei ole üles äratanud, - sel juhul, kui surnuid üles ei äratata.

¹⁶Jer ako mrtvi ne uskršavaju, ni Krist nije uskrsnuo.

¹⁶Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud;

¹⁷A ako Krist nije uskrsnuo, uzaludna je vjera vaša, još ste u grijesima.

¹⁷kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes.

¹⁸Onda i oni koji usnuše u Kristu, propadoše.

¹⁸Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud.

¹⁹Ako se samo u ovom životu u Krista ufamo, najbjedniji smo od svih ljudi.

¹⁹Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad.

²⁰Ali sada: Krist uskrsnu od mrtvih, prvina usnulih!

²⁰Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest.

²¹Doista po čovjeku smrt, po Čovjeku i uskrsnuće od mrtvih!

²¹Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu;

²²Jer kao što u Adamu svi umiru, tako će i u Kristu svi biti oživljeni.

²²sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.

²³Ali svatko u svom redu: prvina Krist, a zatim koji su Kristovi, o njegovu Dolasku;

²³Aga igaüks oma järjekorras: uudseviljana Kristus, pärast seda Kristuse omad tema taastulekul;

²⁴potom - svršetak, kad preda kraljevstvo Bogu i Ocu, pošto obeskrijepi svako Vrhovništvo, svaku Vlast i Silu.

²⁴ja siis tuleb lõpp, kui ta loovutab kuningriigi Jumalale ja Isale, olles kõrvaldanud iga valitsuse ja iga meelevalla ja väe.

²⁵Doista, on treba da kraljuje dok ne podloži sve neprijatelje pod noge svoje.

²⁵Sest tema peab valitsema kuningana, kuni Jumal paneb kõik vaenlased tema jalge alla.

²⁶Kao posljednji neprijatelj bit će obeskrijepljena Smrt

²⁶Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm.

²⁷jer sve podloži nogama njegovim. A kad veli: Sve je podloženo, jasno - sve osim Onoga koji mu je sve podložio.

²⁷Sest 'Jumal on kõik alistanud tema jalge alla'. Aga kui ta ütleb, et kõik on alistatud, siis on ilmne, et kõik peale selle, kes temale kõik alistas.

²⁸I kad mu sve bude podloženo, tada će se i on sam, Sin, podložiti Onomu koji je njemu sve podložio da Bog bude sve u svemu.

²⁸Kui aga kõik on alistatud, siis alistub ka Poeg ise sellele, kes temale on kõik alistanud, et Jumal oleks kõik kõiges.

²⁹Što onda čine oni koji se krste za mrtve? Ako mrtvi uopće ne uskršavaju, što se krste za njih?

²⁹Mida teeksid muidu need, keda surnute eest ristitakse? Kui surnuid üldse üles ei äratata, milleks nad lasevad end ristida surnute eest?

³⁰Što se onda i mi svaki čas izlažemo pogiblima?

³⁰Ja milleks ma siis olen iga päev surmasuus?

³¹Dan za danom umirem, tako mi slave vaše, braćo, koju imam u Kristu Isusu, Gospodinu našem!

³¹Ma suren iga päev, nii tõesti kui teie, vennad, olete mu kiitlemine, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

³²Ako sam se po ljudsku borio sa zvijerima u Efezu, kakva mi korist? Ako mrtvi ne uskršavaju, jedimo i pijmo jer sutra nam je umrijeti.

³²Kui ma võitlesin metsalistega Efesoses inimese kombel - mis kasu ma sellest sain? Kui surnuid üles ei äratata, siis 'söögem ja joogem, sest homme sureme nagunii'!

³³Ne varajte se: "Zli razgovori kvare dobre običaje."

³³Ärge eksige!'Halb seltskond rikub head kombed.'

³⁴Otrijeznite se kako valja i ne griješite jer neki, na sramotu vam kažem, ne znaju za Boga.

³⁴Saage täiesti kaineks ja ärge tehke pattu! Jah, mõnel ei ole üldse jumalatunnetust. Seda ma ütlen teile häbiks.

³⁵Ali reći će netko: Kako uskršavaju mrtvi? I s kakvim li će tijelom doći?

³⁵Nüüd aga küsib mõni: 'Kuidas siis surnud üles äratatakse? Millise ihuga nad tulevad?'

³⁶Bezumniče! Što siješ, ne oživljuje ako ne umre.

³⁶Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui ta ei sure.

³⁷I što siješ, ne siješ tijelo buduće, već golo zrno, pšenice - recimo - ili čega drugoga.

³⁷Ja see, mida sa külvad - sa ei külva seda ihu, mis peab tõusma, vaid palja iva, olgu see siis nisu või mingi muu vili.

³⁸A Bog mu daje tijelo kakvo hoće, i to svakom sjemenu svoje tijelo.

³⁸Aga Jumal annab talle ihu, nõnda nagu ta on tahtnud, ning igale seemnele tema eriomase ihu.

³⁹Nije svako tijelo isto tijelo; drugo je tijelo čovječje, drugo tijelo stoke, drugo tijelo ptičje, a drugo riblje.

³⁹Kõik liha ei ole sama liha, vaid isesugune on inimese liha ja isesugune veiste liha, isesugune lindude ja isesugune kalade liha.

⁴⁰Ima tjelesa nebeskih i tjelesa zemaljskih, ali drugi je sjaj nebeskih, a drugi zemaljskih.

⁴⁰On taevalikke ihusid ja maapealseid ihusid, kuid taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma,

⁴¹Drugi je sjaj sunca, drugi sjaj mjeseca i drugi sjaj zvijezda; jer zvijezda se od zvijezde razlikuje u sjaju.

⁴¹isesugune on päikese kirkus ja isesugune kuu kirkus ja isesugune tähtede kirkus, sest ka täht erineb tähest kirkuse poolest.

⁴²Tako i uskrsnuće mrtvih: sije se u raspadljivosti, uskršava u neraspadljivosti;

⁴²Nõnda on ka surnute ülestõusmine: kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles,

⁴³sije se u sramoti, uskršava u slavi; sije se u slabosti, uskršava u snazi;

⁴³autuses külvatakse, kirkuses äratatakse üles, nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles,

⁴⁴sije se tijelo naravno, uskršava tijelo duhovno. Ako ima tijelo naravno, ima i duhovno.

⁴⁴maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. Kui juba on olemas maine ihu, siis on olemas ka vaimne ihu.

⁴⁵Tako je i pisano: Prvi čovjek, Adam, postade živa duša, posljednji Adam - duh životvorni.

⁴⁵Nõnda on ka kirjutatud: 'Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks.' Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab.

⁴⁶Ali ne bi najprije duhovno, nego naravno pa onda duhovno.

⁴⁶Kuid esmalt ei ole vaimne, vaid maine, siis alles tuleb vaimne.

⁴⁷Prvi je čovjek od zemlje, zemljan; drugi čovjek - s neba.

⁴⁷Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene oli taevast.

⁴⁸Kakav je zemljani takvi su i zemljani, a kakav je nebeski takvi su i nebeski.

⁴⁸Milline oli muldne, sellised on ka muldsed, ja milline oli taevane, sellised on ka taevased.

⁴⁹I kao što smo nosili sliku zemljanoga, nosit ćemo i sliku nebeskoga.

⁴⁹Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju.

⁵⁰A ovo, braćo, tvrdim: tijelo i krv ne mogu baštiniti kraljevstva Božjega i raspadljivost ne baštini neraspadljivosti.

⁵⁰Aga seda ma ütlen, vennad: liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust.

⁵¹Evo otajstvo vam kazujem: svi doduše nećemo usnuti, ali svi ćemo se izmijeniti.

⁵¹Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse,

⁵²Odjednom, u tren oka, na posljednju trublju - jer zatrubit će - i mrtvi će uskrsnuti neraspadljivi i mi ćemo se izmijeniti.

⁵²äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse.

⁵³Jer ovo raspadljivo treba da se obuče u neraspadljivost i ovo smrtno da se obuče u besmrtnost.

⁵³Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega.

⁵⁴A kad se ovo raspadljivo obuče u neraspadljivost i ovo smrtno obuče u besmrtnost, tada će se obistiniti riječ napisana: Pobjeda iskapi smrt.

⁵⁴Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud: 'Surm on neelatud võidusse!

⁵⁵Gdje je, smrti, pobjeda tvoja? Gdje je, smrti, žalac tvoj?

⁵⁵Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?'

⁵⁶Žalac je smrti grijeh, snaga je grijeha Zakon.

⁵⁶Aga surma astel on patt, ent patu vägi on Seadus.

⁵⁷A hvala Bogu koji nam daje pobjedu po Gospodinu našem Isusu Kristu!

⁵⁷Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!

⁵⁸Tako, braćo moja ljubljena, budite postojani, nepokolebljivi, i obilujte svagda u djelu Gospodnjem znajući da trud vaš nije neplodan u Gospodinu.

⁵⁸Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine.