¹Opet stadoh promatrati sva nasilja koja se čine pod suncem, i gle, suze potlačenih, i nikog nema da ih utre; i nasilje iz tlačiteljske ruke, a zaštitnika niotkuda.

¹Ja ma nägin taas kõiki rõhumisi, mida pandi toime päikese all, ja vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat! Nende rõhujate käes oli võim, aga neil ei olnud trööstijat.

²Zato sretnima smatram mrtve koji su već pomrli; sretniji su od živih što još žive.

²Siis ma kiitsin surnuid, kes olid ammu surnud, õnnelikumaks kui elavaid, kes veel tänini elavad,

³A od obojih je sretniji onaj koji još nije postao, koji nije vidio zlih djela što se čine pod suncem.

³ja et parem kui neil kummalgi on sellel, keda veel ei ole olemas, kes veel ei ole näinud seda kurja tööd, mida päikese all tehakse.

⁴Nadalje iskusih da svaki napor i svaki uspjeh pribavlja čovjeku zavist njegova bližnjeg. I to je ispraznost i pusta tlapnja.

⁴Ja ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös tekitavad inimeses ainult kadedust ligimese vastu. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine!

⁵Bezumnik prekriži ruke i izjeda sebe.

⁵Alp paneb käed risti ja sööb omaenese ihu.

⁶Bolja je puna šaka u miru nego obje pregršti mučna rada i puste tlapnje.

⁶Parem üks peotäis rahuga kui kaks peotäit vaeva ja vaimunärimisega.

⁷I još jednu opazih ispraznost pod suncem:

⁷Ja taas nägin ma tühja tööd päikese all:

⁸Čovjek potpun samac - bez sina, bez brata, i opet nema kraja njegovu trudu; oči mu se ne mogu nasititi blaga; a ne misli: za koga se mučim i uskraćujem dobro sebi? I to je ispraznost i zla briga.

⁸seal on keegi üksik, tal ei ole kedagi, ei poega ega venda, kuid ometi pole otsa kogu ta vaeval ja ta silmad ei saa rikkusest küllalt. Aga kelle pärast ma siis ennast vaevan ja keelan oma hingele head nautimast? Seegi on tühi ja õnnetu töö!

⁹Bolje je dvojici nego jednome, jer imaju bolju plaću za svoj trud.

⁹Parem on olla kahekesi kui üksi, sest neil on oma vaevast hea palk:

¹⁰Padne li jedan, drugi će ga podići; a teško jednomu! Ako padne, nema nikoga da ga podigne.

¹⁰kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles. Aga häda sellele, kes üksik on, kui ta langeb, ega ole teist, kes ta üles tõstaks!

¹¹Pa ako se i spava udvoje, toplije je; a kako će se samac zagrijati?

¹¹Nõndasamuti: kui kaks magavad üheskoos, siis on neil soe; aga kuidas üksik sooja saab?

¹²I ako tko udari na jednoga, dvojica će mu se oprijeti; i trostruko se uže ne kida brzo.

¹²Ja kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti.

¹³Bolji je mladić siromašan a mudar nego kralj star a lud, koji više ne zna za savjet.

¹³Parem on vaene, aga tark nooruk kui vana ja alp kuningas, kes enam ei taipa hoiatust tähele panna.

¹⁴Jer mladić može izići iz tamnice i postati kraljem, iako se rodio kao prosjak u svom kraljevstvu.

¹⁴Sest too tuli vangikojast valitsema, kuigi oli sündinud vaesena tema kuningriigis.

¹⁵Opazih kako svi koji žive i hode pod suncem pristaju uz mladića, uz nastupnika koji ga naslijedi.

¹⁵Ma nägin kõiki elavaid, kes liiguvad päikese all, olevat tolle teise, nooruki poolt, kes pidi astuma tema asemele.

¹⁶On stupa na čelo bezbrojnih podanika i kasniji se naraštaji ne mogahu zbog njega radovati. I to je zacijelo ispraznost i pusta tlapnja.

¹⁶Ei olnud lõppu kogu sellel rahval, neil kõigil, kelle eesotsas ta oli; ometi ei tunne järeltulijad temast rõõmu. Sest seegi on tühi töö ja vaimunärimine.

¹⁷Kad odlaziš u Božji dom, pazi na korake svoje. Priđi da mogneš čuti - žrtva je valjanija nego prinos luđaka, jer oni i ne znaju da čine zlo.

¹⁷Hoia oma jalga, kui sa lähed Jumala kotta! Kuulamaminek on parem kui alpide ohvriand, sest need ei tea, et nad teevad kurja.