¹Skupe se oko njega farizeji i neki od pismoznanaca koji dođoše iz Jeruzalema.

¹Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,

²I opaze da neki njegovi učenici jedu kruh nečistih, to jest neopranih ruku.

²nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega leiba söövat.

³A farizeji i svi Židovi ne jedu ako prije temeljito ne operu ruke; drže se predaje starih.

³Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest.

⁴Niti s trga što jedu ako prije ne operu. Mnogo toga još ima što zbog predaje drže: pranje čaša, vrčeva i lonaca.

⁴Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.

⁵Zato farizeji i pismoznanci upitaju Isusa: "Zašto tvoji učenici ne postupaju po predaji starih, nego nečistih ruku blaguju?"

⁵Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: 'Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?'

⁶A on im reče: "Dobro prorokova Izaija o vama, licemjeri, kad napisa: Ovaj me narod usnama časti, a srce mu je daleko od mene.

⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: 'See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

⁷Uzalud me štuju naučavajući nauke - uredbe ljudske.

⁷Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

⁸Napustili ste zapovijed Božju, a držite se predaje ljudske."

⁸Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust.'

⁹Još im govoraše: "Lijepo! Dokidate Božju zapovijed da biste sačuvali svoju predaju.

⁹Ja Jeesus ütles neile: 'Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!

¹⁰Mojsije doista reče: Poštuj oca svoga i majku svoju. I: Tko prokune oca ili majku, smrću neka se kazni.

¹⁰Mooses ütles ju: 'Austa oma isa ja oma ema!' ja 'Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!',

¹¹A vi velite: 'Rekne li tko ocu ili majci: Pomoć koja te od mene ide neka bude 'korban', to jest sveti dar',

¹¹teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: 'Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban', see tähendab: templile pühendatud ohvriand,

¹²takvome više ne dopuštate ništa učiniti za oca ili majku.

¹²siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,

¹³Tako dokidate riječ Božju svojom predajom, koju sami sebi predadoste. I još štošta tomu slično činite."

¹³muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.'

¹⁴Tada ponovno dozove mnoštvo i stane govoriti: "Poslušajte me svi i razumijte!

¹⁴Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge mind kõik ja mõistke!

¹⁵Ništa što izvana ulazi u čovjeka ne može ga onečistiti, nego što iz čovjeka izlazi - to ga onečišćuje.

¹⁵Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.

¹⁶Tko ima uši da čuje, neka čuje!"

¹⁶[Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]'

¹⁷I kad od mnoštva uđe u kuću, upitaše ga učenici za prispodobu.

¹⁷Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.

¹⁸I reče im: "Tako? Ni vi ne razumijete? Ne shvaćate li da čovjeka ne može onečistiti što u nj ulazi

¹⁸Ja tema ütles neile: 'Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,

¹⁹jer mu ne ulazi u srce, nego u utrobu te izlazi u zahod?" Tako on očisti sva jela.

¹⁹sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?' Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.

²⁰Još dometnu: "Što iz čovjeka izlazi, te onečišćuje čovjeka.

²⁰Aga ta ütles: 'Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest,

²¹Ta iznutra, iz srca čovječjega, izlaze zle namisli, bludništva, krađe, ubojstva,

²¹sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,

²²preljubi, lakomstva, opakosti, prijevara, razuzdanost, zlo oko, psovka, uznositost, bezumlje.

²²abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -

²³Sva ta zla iznutra izlaze i onečišćuju čovjeka."

²³kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest.'

²⁴Odande otiđe u kraj tirski. I uđe u neku kuću. Htio je da nitko ne sazna, ali se nije mogao sakriti,

²⁴Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,

²⁵nego odmah doču žena koje kćerkica imaše duha nečistoga. Ona dođe i pade mu pred noge.

²⁵sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.

²⁶A žena bijaše Grkinja, Sirofeničanka rodom. I moljaše ga da joj iz kćeri istjera zloduha.

²⁶Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.

²⁷A on joj govoraše: "Pusti da se prije nasite djeca! Ne priliči uzeti kruh djeci i baciti ga psićima."

²⁷Ja Jeesus ütles talle: 'Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!'

²⁸A ona će mu: "Da, Gospodine! Ali i psići ispod stola jedu od mrvica dječjih."

²⁸Naine aga vastas talle: 'Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!'

²⁹Reče joj: "Zbog te riječi idi, izišao je iz tvoje kćeri zloduh."

²⁹Ja Jeesus ütles talle: 'Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!'

³⁰I ode kući te nađe dijete gdje leži na postelji, a zloduh je bio izišao.

³⁰Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.

³¹Zatim se ponovno vrati iz krajeva tirskih pa preko Sidona dođe Galilejskom moru, u krajeve dekapolske.

³¹Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.

³²Donesu mu nekoga gluhog mucavca pa ga zamole da stavi na nj ruku.

³²Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.

³³On ga uzme nasamo od mnoštva, utisne svoje prste u njegove uši, zatim pljune i dotakne se njegova jezika.

³³Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt

³⁴Upravi pogled u nebo, uzdahne i kaže mu: "Effata!" - to će reći: "Otvori se!"

³⁴ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: 'Effata!', see on 'Avane!'

³⁵I odmah mu se otvoriše uši i razdriješi spona jezika te stade govoriti razgovijetno.

³⁵ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.

³⁶A Isus im zabrani da nikome ne kazuju. No što im je on više branio, oni su to više razglašavali

³⁶Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.

³⁷i preko svake mjere zadivljeni govorili: "Dobro je sve učinio! Gluhima daje čuti, nijemima govoriti!"

³⁷Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: 'Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!'