¹Onoga dana Isus iziđe iz kuće i sjede uz more.

¹Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde.

²I nagrnu k njemu silan svijet te je morao ući u lađu: sjede, a sve ono mnoštvo stajaše na obali.

²Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal

³I zborio im je mnogo u prispodobama: "Gle, iziđe sijač sijati.

³ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles:'Vaata, külvaja läks välja külvama.

⁴I dok je sijao, nešto zrnja pade uz put, dođoše ptice i pozobaše ga.

⁴Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.

⁵Nešto opet pade na kamenito tlo, gdje nemaše dosta zemlje, i odmah izniknu jer nemaše duboke zemlje.

⁵Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda.

⁶A kad sunce ogranu, izgorje i jer nemaše korijena, osuši se.

⁶Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel polnud juurt.

⁷Nešto opet pade u trnje, trnje uzraste i uguši ga.

⁷Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle.

⁸Nešto napokon pade na dobru zemlju i davaše plod: jedno stostruk, drugo šezdesetostruk, treće tridesetostruk."

⁸Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.

⁹"Tko ima uši, neka čuje!"

⁹Kel kõrvad on, kuulgu!'

¹⁰I pristupe učenici pa ga zapitaju: "Zašto im zboriš u prispodobama?"

¹⁰Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: 'Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?'

¹¹On im odgovori: "Zato što je vama dano znati otajstva kraljevstva nebeskoga, a njima nije dano.

¹¹Ja Jeesus kostis: 'Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole,

¹²Doista, onomu tko ima dat će se i obilovat će, a onomu tko nema oduzet će se i ono što ima.

¹²sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.

¹³U prispodobama im zborim zato što gledajući ne vide i slušajući ne čuju i ne razumiju."

¹³Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista.

¹⁴"Tako se ispunja na njima proroštvo Izaijino koje govori: Slušat ćete, slušati - i nećete razumjeti; gledat ćete, gledati - i nećete vidjeti!

¹⁴Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb: 'Kuuldes te kuulete ega mõista, vaadates vaatate ega näe.

¹⁵Jer usalilo se srce naroda ovoga: uši začepiše, oči zatvoriše da očima ne vide, ušima ne čuju, srcem ne razumiju te se ne obrate pa ih izliječim.

¹⁵Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada.'

¹⁶A blago vašim očima što vide, i ušima što slušaju.

¹⁶Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad.

¹⁷Zaista, kažem vam, mnogi su proroci i pravednici željeli vidjeti što vi gledate, ali nisu vidjeli; i čuti što vi slušate, ali nisu čuli."

¹⁷Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.

¹⁸"Vi, dakle, poslušajte prispodobu o sijaču.

¹⁸Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust.

¹⁹Svakomu koji sluša Riječ o Kraljevstvu, a ne razumije, dolazi Zli te otima što mu je u srcu posijano. To je onaj uz put zasijan.

¹⁹Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu.

²⁰A zasijani na tlo kamenito - to je onaj koji čuje Riječ i odmah je s radošću prima,

²⁰Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab,

²¹ali nema u sebi korijena, nego je nestalan: kad zbog Riječi nastane nevolja ili progonstvo, odmah se pokoleba.

²¹aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik - kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.

²²Zasijani u trnje - to je onaj koji sluša Riječ, ali briga vremenita i zavodljivost bogatstva uguše Riječ, te ona ostane bez ploda.

²²Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.

²³Zasijani na dobru zemlju - to je onaj koji Riječ sluša i razumije, pa onda, dakako, urodi i daje: jedan stostruko, jedan šezdesetostruko, a jedan tridesetostruko."

²³Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.'

²⁴Drugu im prispodobu iznese: "Kraljevstvo je nebesko kao kad čovjek posije dobro sjeme na svojoj njivi.

²⁴Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.

²⁵Dok su njegovi ljudi spavali, dođe njegov neprijatelj, posije posred žita kukolj i ode.

²⁵Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.

²⁶Kad usjev uzraste i isklasa, tada se pokaza i kukolj.

²⁶Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.

²⁷Sluge pristupe domaćinu pa mu reknu: 'Gospodaru, nisi li ti dobro sjeme posijao na svojoj njivi? Odakle onda kukolj?'

²⁷Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: 'Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?'

²⁸On im odgovori: 'Neprijatelj čovjek to učini.' Nato mu sluge kažu: 'Hoćeš li, dakle, da odemo pa da ga pokupimo?'

²⁸Tema lausus neile: 'See on vihamehe töö.' Siis küsisid sulased temalt: 'Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?'

²⁹A on reče: 'Ne! Da ne biste sabirući kukolj iščupali zajedno s njim i pšenicu.

²⁹Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.

³⁰Pustite nek oboje raste do žetve. U vrijeme žetve reći ću žeteocima: Pokupite najprije kukolj i svežite ga u snopove da se spali, a žito skupite u moju žitnicu.'"

³⁰Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: 'Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!''

³¹I drugu im prispodobu iznese: "Kraljevstvo je nebesko kao kad čovjek uze gorušičino zrno i posija ga na svojoj njivi.

³¹Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule.

³²Ono je doduše najmanje od svega sjemenja, ali kad uzraste, veće je od svega povrća. Razvije se u stablo te dolaze ptice nebeske i gnijezde mu se po granama."

³²See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.'

³³I drugu im kaza prispodobu: "Kraljevstvo je nebesko kao kad žena uze kvasac i zamijesi ga u tri mjere brašna dok sve ne uskisne."

³³Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: 'Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.'

³⁴Sve je to Isus mnoštvu zborio u prispodobama. I ništa im nije zborio bez prispodoba -

³⁴Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,

³⁵da se ispuni što je rečeno po proroku: Otvorit ću u prispodobama usta svoja, iznijet ću što je sakriveno od postanka svijeta.

³⁵et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: 'Ma avan oma suu tähendamissõnadeks, kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale.'

³⁶Tada otpusti mnoštvo i uđe u kuću. Pristupe mu učenici govoreći: "Razjasni nam prispodobu o kukolju na njivi."

³⁶Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: 'Seleta meile tähendamissõna raiheinast!'

³⁷On odgovori: "Sijač dobroga sjemena jest Sin Čovječji.

³⁷Ja tema kostis: 'Hea seemne külvaja on Inimese Poeg.

³⁸Njiva je svijet. Dobro sjeme sinovi su Kraljevstva, a kukolj sinovi Zloga.

³⁸Põld on maailm, hea seeme Kuningriigi pojad, raiheinad aga kurja pojad.

³⁹Neprijatelj koji ga posija jest đavao. Žetva je svršetak svijeta, a žeteoci anđeli.

³⁹Ent vihamees, kes neid külvab, on kurat. Lõikus on ajastu lõpp, lõikajad on inglid.

⁴⁰Kao što se kukolj sabire i ognjem sažiže, tako će biti na svršetku svijeta.

⁴⁰Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul.

⁴¹Sin će Čovječji poslati svoje anđele da pokupe iz njegova kraljevstva sve zavodnike i bezakonike

⁴¹Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad

⁴²i bace ih u peć ognjenu, gdje će biti plač i škrgut zubi.

⁴²ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

⁴³Tada će pravednici zasjati poput sunca u kraljevstvu Oca svojega." "Tko ima uši, neka čuje!"

⁴³Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, kuulgu!

⁴⁴"Kraljevstvo je nebesko kao kad je blago skriveno na njivi: čovjek ga pronađe, sakrije, sav radostan ode, proda sve što ima i kupi tu njivu."

⁴⁴Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.

⁴⁵"Nadalje, kraljevstvo je nebesko kao kad trgovac traga za lijepim biserjem:

⁴⁵Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid.

⁴⁶pronađe jedan dragocjeni biser, ode, rasproda sve što ima i kupi ga."

⁴⁶Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

⁴⁷"Nadalje, kraljevstvo je nebesko kao kad mreža bačena u more zahvati svakovrsne ribe.

⁴⁷Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseid kalu.

⁴⁸Kad se napuni, izvuku je na obalu, sjednu i skupe dobre u posude, a loše izbace.

⁴⁸Kui noot sai täis, veeti see rannale, istuti maha ja koguti head kalad korvidesse, halvad aga visati minema.

⁴⁹Tako će biti na svršetku svijeta. Izići će anđeli, odijeliti zle od pravednih

⁴⁹Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keskelt

⁵⁰i baciti ih u peć ognjenu, gdje će biti plač i škrgut zubi."

⁵⁰ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

⁵¹"Jeste li sve ovo razumjeli?" Odgovore mu: "Jesmo."

⁵¹Kas te mõistate seda kõike?' Nad vastasid talle: 'Jah.'

⁵²A on će im: "Stoga svaki pismoznanac upućen u kraljevstvo nebesko sličan je čovjeku domaćinu koji iz svoje riznice iznosi novo i staro."

⁵²Siis ta ütles neile: 'Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes oma varakambrist võtab välja uut ja vana.'

⁵³Kad Isus završi sve ove prispodobe, ode odande.

⁵³Ja sündis, et kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud, lahkus ta sealt

⁵⁴I dođe u svoj zavičaj. Naučavaše ih u njihovoj sinagogi te zapanjeni govorahu: "Odakle ovomu ta mudrost i te čudesne sile?

⁵⁴ja tuli oma kodukohta ning õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: 'Kust on pärit tema tarkus ja vägevad teod?

⁵⁵Nije li ovo drvodjeljin sin? Nije li mu majka Marija, a braća Jakov, i Josip, i Šimun, i Juda?

⁵⁵Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks?

⁵⁶I sestre mu nisu li sve među nama? Odakle mu sve to?"

⁵⁶Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?'

⁵⁷I sablažnjavahu se o njega. A Isus im reče: "Nije prorok bez časti doli u svom zavičaju i u svom domu."

⁵⁷Ja nad põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: 'Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas.'

⁵⁸I ne učini ondje mnogo čudesa zbog njihove nevjere.

⁵⁸Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.