¹Tada pristupe Isusu farizeji i pismoznanci iz Jeruzalema govoreći:

¹Siis tuli Jeruusalemmast Jeesuse juurde varisere ja kirjatundjaid, kes ütlesid:

²"Zašto tvoji učenici prestupaju predaju starih? Ne umivaju ruku prije jela!"

²'Miks sinu jüngrid astuvad üle esivanemate pärimusest? Nad ei pese oma käsi, kui hakkavad leiba võtma.'

³On im odgovori: "A zašto vi prestupate zapovijed Božju radi svoje predaje?

³Aga tema vastas neile: 'Miks teie ise astute üle Jumala käsust oma pärimuse pärast?

⁴Ta reče Bog: Poštuj oca i majku! I: Tko prokune oca ili majku, smrću neka se kazni!

⁴Jumal ütleb ju: Austa isa ja ema, ja kes isa või ema sajatab, peab surma surema.

⁵A vi velite: 'Rekne li tko ocu ili majci: Pomoć koja te od mene ide neka bude sveti dar,

⁵Teie aga lausute: Kui keegi ütleb isale või emale: 'Olen selle pühendanud templile ohvrianniks, mis sina pidid minu käest saama',

⁶ne treba da poštuje oca svoga ni majku svoju.' Tako dokinuste riječ Božju radi svoje predaje.

⁶siis ta ei pea enam oma vanemat austama. Teie olete muutnud Jumala sõna tühjaks oma pärimusega.

⁷Licemjeri, dobro prorokova o vama Izaija:

⁷Te silmakirjatsejad, õigesti on teie kohta ennustanud Jesaja:

⁸Narod me ovaj usnama časti, a srce mu je daleko od mene.

⁸See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

⁹Uzalud me štuju naučavajući nauke - uredbe ljudske."

⁹Ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

¹⁰Tada dozove mnoštvo i reče: "Slušajte i razumijte!

¹⁰Ja kui Jeesus oli rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge ja mõistke!

¹¹Ne onečišćuje čovjeka što ulazi u usta, nego što iz usta izlazi - to čovjeka onečišćuje."

¹¹Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest.'

¹²Tada pristupe k njemu učenici i kažu mu: "Znaš li da su se farizeji sablaznili kad su čuli tu riječ?"

¹²Siis astusid Jeesuse jüngrid tema juurde ja ütlesid talle: 'Kas sa tead, et seda sõna kuuldes said variserid pahaseks?'

¹³On im odgovori: "Svaki nasad koji ne posadi Otac moj nebeski iskorijenit će se.

¹³Tema vastas: 'Iga taim, mida minu taevane Isa ei ole istutanud, juuritakse välja.

¹⁴Pustite ih! Slijepi su, vođe slijepaca! A ako slijepac slijepca vodi, obojica će u jamu pasti."

¹⁴Jätke nad! Nad on pimedate sõgedad teejuhid. Aga kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.'

¹⁵Petar prihvati i reče mu: "Protumači nam tu prispodobu!"

¹⁵Aga Peetrus vastas talle: 'Selgita meile seda mõistukõnet!'

¹⁶A on reče: "I vi još uvijek ne razumijete?

¹⁶Jeesus ütles: 'Kas ka teie veel ei mõista?

¹⁷Ne shvaćate li: sve što ulazi na usta, ide u trbuh te se izbacuje u zahod.

¹⁷Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja?

¹⁸Naprotiv, što iz usta izlazi, iz srca izvire i to onečišćuje čovjeka.

¹⁸Aga mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest,

¹⁹Ta iz srca izviru opake namisli, ubojstva, preljubi, bludništva, krađe, lažna svjedočanstva, psovke.

¹⁹sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust.

²⁰To onečišćuje čovjeka; a jesti neopranih ruku ne onečišćuje čovjeka."

²⁰Need on, mis inimest rüvetavad, aga pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.'

²¹Isus zatim ode odande i povuče se u krajeve tirske i sidonske.

²¹Ja Jeesus lahkus sealt ning läks varjule Tüürose ja Siidoni aladele.

²²I gle: žena neka, Kanaanka iz onih krajeva, iziđe vičući: "Smiluj mi se, Gospodine, Sine Davidov! Kći mi je teško opsjednuta!"

²²Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: 'Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti.'

²³Ali on joj ne uzvrati ni riječi. Pristupe mu na to učenici te ga moljahu: "Udovolji joj jer viče za nama."

²³Ent Jeesus ei vastanud talle sõnagi. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ja palusid teda: 'Saada ta minema, sest ta kisendab meie taga!'

²⁴On odgovori: "Poslan sam samo k izgubljenim ovcama doma Izraelova."

²⁴Tema vastas: 'Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.'

²⁵Ali ona priđe, pokloni mu se ničice i kaže: "Gospodine, pomozi mi!"

²⁵Aga naine tuli, heitis ta ette ja ütles: 'Issand, aita mind!'

²⁶On odgovori: "Ne priliči uzeti kruh djeci i baciti ga psićima."

²⁶Jeesus vastas: 'Ei ole ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele.'

²⁷A ona će: "Da, Gospodine! Ali psići jedu od mrvica što padaju sa stola njihovih gospodara!"

²⁷Ent tema ütles: 'Ei ole küll, Issand, ometi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.'

²⁸Tada joj Isus reče: "O ženo! Velika je vjera tvoja! Neka ti bude kako želiš." I ozdravi joj kći toga časa.

²⁸Siis Jeesus vastas talle: 'Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!' Ja ta tütar paranes selsamal tunnil.

²⁹Otišavši odande, dođe Isus do Galilejskog mora, uziđe na goru i sjede ondje.

²⁹Ja sealt siirdus Jeesus Galilea järve äärde ning läks üles mäele ja istus sinna.

³⁰Tada nagrnu k njemu silan svijet s hromima, kljastima, slijepima, nijemima i mnogima drugima. Polože mu ih do nogu, a on ih izliječi.

³⁰Ja ta juurde tulid suured rahvahulgad, kaasas jalutuid, vigaseid, pimedaid, kurte ja palju teisi ning panid need tema jalgade ette ja tema tegi nad terveks,

³¹Gledajući kako su nijemi progovorili, kljasti ozdravili, hromi prohodali, slijepi progledali, divilo se mnoštvo i slavilo Boga Izraelova.

³¹nii et rahvas imestas, nähes kurte rääkimas, vigaseid tervena ja jalutuid kõndimas ning pimedaid nägemas. Ja nad ülistasid Iisraeli Jumalat.

³²A Isus dozva svoje učenike pa im reče: "Žao mi je naroda jer su već tri dana uza me, a nemaju što jesti. Otpraviti ih gladne neću da ne klonu putem."

³²Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: 'Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid söömata ära lasta, et nad teel ei nõrkeks.'

³³Kažu mu učenici: "Odakle nam u pustinji toliko kruha da nahranimo toliko mnoštvo?"

³³Jüngrid vastasid talle: 'Kust me siin kõrbes nõnda palju leiba võtame, et nii suure rahvahulga kõhud saaksid täis?'

³⁴A Isus im reče: "Koliko kruhova imate?" Oni će: "Sedam, i malo riba."

³⁴Jeesus ütles neile: 'Mitu leiba teil on?' Nemad ütlesid: 'Seitse, ja mõned kalakesed.'

³⁵Nato zapovjedi mnoštvu da posjeda po zemlji,

³⁵Ja ta käskis rahvahulgal maha istuda,

³⁶uze sedam kruhova i ribe, zahvali, razlomi i davaše učenicima, a učenici mnoštvu.

³⁶võttis need seitse leiba ja kalad ning tänades murdis ja andis jüngrite kätte, jüngrid aga rahva kätte.

³⁷I jeli su i nasitili se. A od preteklih ulomaka nakupiše sedam punih košara.

³⁷Ja nad kõik sõid ja said kõhud täis ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.

³⁸A blagovalo je četiri tisuće muškaraca, osim žena i djece.

³⁸Sööjaid oli aga neli tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

³⁹Tada otpusti mnoštvo, uđe u lađu i ode u kraj magadanski.

³⁹Ja kui Jeesus oli lasknud rahvahulgal ära minna, astus ta paati ja tuli Magadani piirkonda.