¹Mudre izreke Salomona, sina Davidova, kralja izraelskog:

¹Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad

²da se spozna mudrost i pouka, da se shvate razumne riječi;

²tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,

³da se primi umna pouka, pravda i pravica i nepristranost;

³et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,

⁴da se dade pamet neiskusnima, mladiću znanje i umijeće;

⁴et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -

⁵kad mudar čuje, da umnoži znanje, a razuman steče mudrije misli;

⁵kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse

⁶da razumije izreke i prispodobe, riječi mudraca i njihove zagonetke.

⁶õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.

⁷Strah je Gospodnji početak spoznaje, ali ludi preziru mudrost i pouku.

⁷Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.

⁸Poslušaj, sine moj, pouku oca svoga i ne odbacuj naputka svoje majke!

⁸Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,

⁹Jer će ti biti ljupki vijenac na glavi i ogrlica oko tvoga vrata.

⁹sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!

¹⁰Sine moj, ako te grešnici mame, ne pristaj;

¹⁰Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!

¹¹ako bi rekli: "Hodi s nama, da vrebamo krv, čekamo u zasjedi nevina ni za što;

¹¹Kui nad ütlevad: 'Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,

¹²da ih progutamo žive kao carstvo smrti i cijele kao one koji silaze u grob;

¹²neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,

¹³naplijenit ćemo svakojaka blaga, napuniti svoje kuće plijenom;

¹³küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.

¹⁴bacat ćeš s nama svoj ždrijeb, svi ćemo zajedno imati jednu kesu."

¹⁴Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!' -

¹⁵Sine moj, ne idi s njima na put, makni nogu od njihove staze.

¹⁵siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!

¹⁶Jer na zlo trče svojim nogama i hite prolijevati krv.

¹⁶Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.

¹⁷Jer uzalud je razapinjati mrežu pred očima svima pticama.

¹⁷Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:

¹⁸A oni vrebaju vlastitu krv, postavljaju zasjedu svojemu životu.

¹⁸sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.

¹⁹Takva je sudba svih lakomih na ružan dobitak: on ih života stane.

¹⁹Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.

²⁰Mudrost glasno uzvikuje na ulici, na trgovima diže svoj glas;

²⁰Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,

²¹propovijeda po bučnim uglovima, na otvorenim gradskim vratima govori svoje riječi:

²¹kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:

²²"Dokle ćete, vi glupi, ljubiti glupost i dokle će podsmjevačima biti milo podsmijevanje, i dokle će bezumnici mrziti znanje?

²²'Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?

²³Poslušajte moju opomenu! Gle, svoj duh pred vas izlijevam, hoću vas poučiti svojim riječima.

²³Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.

²⁴Koliko sam vas zvala, a vi ste odbijali; pružala sam ruku, ali je nitko ne opazi.

²⁴Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,

²⁵Nego ste odbacili svaki moj savjet i niste poslušali moje opomene;

²⁵ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,

²⁶zato ću se i ja smijati vašoj propasti, rugat ću se kad vas obuzme tjeskoba:

²⁶siis naeran minagi teie õnnetust, pilkan, kui teie kohkumine tuleb,

²⁷kad navali na vas strah kao nevrijeme i zgrabi vas propast kao vihor, kad navali na vas nevolja i muka.

²⁷kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.

²⁸Tada će me zvati, ali se ja neću odazvati; tražit će me, ali me neće naći.

²⁸Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia.

²⁹Jer su mrzili spoznaju i nisu izabrali Gospodnjeg straha

²⁹Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust,

³⁰niti su poslušali moj savjet, nego su prezreli svaku moju opomenu.

³⁰et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,

³¹Zato će jesti plod svojeg vladanja i nasititi se vlastitih savjeta.

³¹peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsustest.

³²Jer glupe će ubiti njihovo odbijanje, a nemar će upropastiti bezumne.

³²Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus.

³³A tko sluša mene, bezbrižan ostaje i spokojno živi bez straha od zla."

³³Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata.'