1Zborovođi. Psalam. Davidov.
1Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2Nebesa slavu Božju kazuju, naviješta svod nebeski djelo ruku njegovih.
2Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd.
3Dan danu to objavljuje, a noć noći glas predaje.
3Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.
4Nije to riječ, a ni govor nije, nije ni glas što se može čuti,
4Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks.
5al' po zemlji razliježe se jeka, riječi sve do nakraj svijeta sežu. Ondje suncu razape šator,
5Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele.
6te ono k'o ženik iz ložnice ide, k'o div kliče kad prelijeće stazu.
6Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist, ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada.
7Izlazi ono od nebeskog kraja, i put mu se opet s krajem spaja, ne skriva se ništa žaru njegovu.
7Taeva äärel on ta lähtekoht ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest.
8Savršen je Zakon Jahvin - dušu krijepi; pouzdano je Svjedočanstvo Jahvino - neuka uči;
8Issanda Seadus on laitmatu, see kosutab hinge; Issanda tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks.
9prÓava je naredba Jahvina - srce sladi; čista je zapovijed Jahvina - oči prosvjetljuje;
9Issanda korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant; Issanda käsk on selge, see valgustab silmi.
10neokaljan strah Jahvin - ostaje svagda; istiniti sudovi Jahvini - svi jednako pravedni,
10Issanda kartus on puhas, see püsib igavesti; Issanda seadused on tõde, need on kõik õiged;
11dragocjeniji od zlata, od zlata čistoga, slađi od meda, meda samotoka.
11need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi.
12Sluga tvoj pomno na njih pazi, vrlo brižno on ih čuva.
12Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga.
13Ali tko propuste svoje da zapazi? Od potajnih grijeha očisti me!
13Eksimused - kes neid märkab? Salajastest pattudest mõista mind vabaks!
14Od oholosti čuvaj slugu svoga da mnome ne zavlada. Tad ću biti neokaljan, čist od grijeha velikoga.
14Ka ülbete pattude eest hoia oma sulast; ärgu need valitsegu mind! Siis ma olen laitmatu ja olen vaba paljudest üleastumistest.
15Moje ti riječi omiljele i razmišljanje srca moga pred licem tvojim. Jahve, hridi moja, otkupitelju moj!
15Olgu sulle meelepärased mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Issand, mu kalju ja mu lunastaja!