¹Psalam. Davidov. Kad je David bježao pred sinom Abšalomom.

¹Taaveti laul, kui ta oma poja Absalomi eest põgenes:

²Jahve, koliko je tlačitelja mojih, koliki se podižu na me!

²Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu.

³Mnogi su što o meni zbore: "Nema mu spasenja u Bogu!"

³Paljud ütlevad mu hingele: 'Ei ole temal päästet Jumalas!' Sela.

⁴Ti si ipak štit moj, Jahve; slavo moja, ti mi glavu podižeš.

⁴Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles.

⁵Iza sveg glasa Jahvi zavapih, i on me usliša sa svete gore svoje.

⁵Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela.

⁶Sad mogu leć' i usnuti, i onda ustat' jer me Jahve drži.

⁶Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.

⁷Ne bojim se tisuća ljudi što me opsjedaju dušmanski.

⁷Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu.

⁸Ustani, o Jahve! Spasi me, o Bože moj! Ti udaraš po obrazu sve neprijatelje moje, opakima zube razbijaš.

⁸Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled sa löönud vastu lõugu, sa oled murdnud õelate hambad.

⁹U Jahve je spasenje: na tvom narodu tvoj je blagoslov!

⁹Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu sinu õnnistus! Sela.