¹Zborovođi. Po napjevu "Ljiljani". Davidov.

¹Laulujuhatajale: viisil 'Liiliad'; Taaveti laul.

²Spasi me, Bože: vode mi dođoše do grla!

²Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!

³U duboko blato zapadoh i nemam kamo nogu staviti; u duboku tonem vodu, pokrivaju me valovi.

³Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.

⁴Iznemogoh od vikanja, grlo mi je promuklo, oči mi klonuše Boga mog čekajuć'.

⁴Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.

⁵Brojniji su od vlasi na glavi mojoj oni koji me mrze nizašto. Tvrđi su od kostiju mojih oni što mi se nepravedno protive: zar mogu vratiti što nisam oteo?

⁵Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.

⁶Bože, ti znadeš bezumnost moju, moji ti grijesi nisu sakriti.

⁶Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.

⁷Nek' se ne postide zbog mene koji se u te uzdaju, Gospode, Jahve nad Vojskama! Neka se ne posrame zbog mene koji traže tebe, Bože Izraelov!

⁷Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!

⁸Jer zbog tebe podnesoh pogrdu, i stid mi pokri lice.

⁸Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.

⁹Tuđinac postadoh braći i stranac djeci majke svoje.

⁹Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.

¹⁰Jer me izjela revnost za Dom tvoj i poruge onih koji se rugaju tebi padoše na me.

¹⁰Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.

¹¹Dušu sam postom mučio, okrenulo mi se u ruglo.

¹¹Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.

¹²Uzeh kostrijet za haljinu, i postah im igračka.

¹²Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.

¹³Koji sjede na vratima protiv mene govore, vinopije mi rugalice poju.

¹³Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.

¹⁴No tebi se molim, Jahve, u vrijeme milosti, Bože; po velikoj dobroti svojoj ti me usliši po svojoj vjernoj pomoći!

¹⁴Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!

¹⁵Izvuci me iz blata da ne potonem, od onih koji me mrze izbavi me - iz voda dubokih.

¹⁵Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!

¹⁶Nek' me ne pokriju valovi, nek' me ne proguta dubina, nek' bezdan ne zatvori usta nada mnom!

¹⁶Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!

¹⁷Usliši me, Jahve, jer je dobrostiva milost tvoja, po velikom milosrđu pogledaj na me!

¹⁷Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust mööda

¹⁸Ne sakrivaj lica pred slugom svojim; jer sam u stisci, usliši me brzo!

¹⁸ja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!

¹⁹Približi se duši mojoj i spasi je; zbog dušmana mojih oslobodi me!

¹⁹Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!

²⁰Ti mi znadeš porugu, stid i sramotu, pred tvojim su očima svi koji me muče.

²⁰Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees.

²¹Ruganje mi slomilo srce i klonuh; čekao sam da se tko sažali nada mnom, ali ga ne bi; i da me tko utješi, ali ga ne nađoh.

²¹Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin kaastunnet, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud.

²²U jelo mi žuči umiješaše, u mojoj me žeđi octom napojiše.

²²Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.

²³Nek' im stol bude zamka, a žrtvene gozbe stupica!

²³Nende laud saagu püüniseks nende ees ja heaolu silmuseks!

²⁴Nek' im potamne oči da ne vide, nek' im bokovi zasvagda oslabe!

²⁴Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja pane nende niuded alaliselt vankuma!

²⁵Izlij na njih ljutinu, žar tvoga gnjeva nek' ih zahvati!

²⁵Vala välja oma meelepaha nende peale ja su vihaleek tabagu neid!

²⁶Njihova kuća nek' opusti, u njihovu šatoru nek' nitko ne stanuje!

²⁶Nende telklaager saagu lagedaks; ärgu olgu nende telkides elanikke!

²⁷Jer su progonili koga ti pokara, bol povećaše onomu koga ti rani.

²⁷Sest nad jälitavad seda, keda sina oled löönud, ja jutustavad nende valust, keda sina oled haavanud.

²⁸Na njihovu krivnju krivnju još dodaj, ne opravdali se pred tobom!

²⁸Lisa neile süütegu süüteo peale, ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!

²⁹Nek' budu izbrisani iz knjige živih, među pravednike neka se ne broje!

²⁹Kustutatagu nad maha eluraamatust ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!

³⁰A ja sam jadnik i bolnik - nek' me štiti tvoja pomoć, o Bože!

³⁰Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!

³¹Božje ću ime hvaliti popijevkom, hvalit ću ga zahvalnicom.

³¹Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.

³²Bit će to milije Jahvi no bik žrtveni, milije nego junac s papcima i rozima.

³²See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.

³³Gledajte, ubogi, i radujte se, nek' vam oživi srce, svima koji Boga tražite.

³³Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.

³⁴Jer siromahe Jahve čuje, on ne prezire sužanja svojih.

³⁴Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.

³⁵Neka ga hvale nebesa i zemlja, mora i sve što se u njima miče.

³⁵Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!

³⁶Jer Bog će spasiti Sion - on će sagradit' gradove Judine - tu će oni stanovat', imati baštinu.

³⁶Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.

³⁷Baštinit će ga potomci slugu njegovih; prebivat će u njemu oni što ljube ime Božje.

³⁷Ja tema sulaste järeltulev sugu peab selle saama pärandiks, ja need, kes armastavad tema nime, asuvad sinna elama.