1Pjesma. Psalam. Asafov.
1Aasafi laul ja lugu.
2Ne šuti, Jahve, ne budi nijem i nemoj mirovati, Bože!
2Jumal, ära ole nii vait, ära vaiki! Ära jää vagusi, mu Jumal!
3Jer evo: dušmani tvoji buče, i mrzitelji tvoji glave podižu.
3Sest vaata, su vaenlased möllavad ja su vihkajad ajavad pea püsti.
4Protiv naroda se tvoga rote i svjetuju se protiv štićenika tvojih.
4Sinu rahva vastu nad sepitsevad kavatsusi ja peavad nõu sinu varju all olijate vastu.
5Govore: "Dođite, zatrimo ih da ne budu narod, nek' se ime Izrael više ne spominje!"
5Nad ütlevad: 'Lähme ja hävitame nad rahvaste seast, nõnda et Iisraeli nimegi ei mäletata enam!'
6Zaista, jednodušno se svjetuju i protiv tebe savez sklopiše:
6Sest nemad on ühel meelel pidanud nõu ja teinud lepingu sinu vastu:
7šatori edomski i Jišmaelci, Moapci i Hagrijci,
7Edomi telgid ja Ismaeli, Moabi ja Hagri rahvas,
8Gebal i Amon i Amalek, Filisteja sa stanovnicima Tira.
8Gebal ja Ammon ja Amalek, Vilistimaa ja Tüürose elanikud.
9I Asirci se s njima udružiše, pružiše ruke potomcima Lotovim.
9Ka Assur on heitnud nende kilda, nad on Loti lastele käsivarreks. Sela.
10Učini njima k'o Midjancima, k'o Siseri i Jabinu na potoku Kišonu:
10Tee neile nõnda, nagu sa tegid Midjanile, nagu Siiserale, nagu Jaabinile Kiisoni jõe ääres!
11koji padoše blizu En-Dora i postaše gnojivo njivi.
11Nad hävitati Eendoris; nad said sõnnikuks mullale.
12K'o Oreb i Zeb neka budu knezovi njihovi, kao Zebah i Salmuna nek' budu sve vođe njihove
12Tee nende ülemad Oorebi ja Seebi sarnaseks ja kõik nende maavalitsejad Sebahi ja Salmuna taolisteks,
13koji jednodušno vikahu: "Osvojimo krajeve Božje!"
13kes ütlesid: 'Me omandame enestele Jumala aasad!'
14Daj, o Bože, da budu kao kovitlac, kao pljeva koju nosi vjetar.
14Mu Jumal, tee nad ohakakera sarnaseiks, nagu põhk tuule kätte!
15Kao što oganj proždire šumu, kao što plamen sažiže bregove,
15Nõnda nagu tuli põletab metsa ja leek paneb lõõmama mäed,
16tako ih goni olujom svojom, prestravi ih svojom žestinom!
16nõnda aja neid taga oma marutuulega ja tee neile hirmu oma tuulispeaga!
17Pokrij im lice sramotom, da traže tvoje ime, Jahve!
17Täida nende silmad häbistusega, et nad otsiksid sinu nime, Issand!
18Neka se stide i plaše navijek, neka se posrame i neka izginu!
18Häbenegu nad ja ehmugu ikka ja igavesti; jäägu nad häbisse ja mingu hukka
19Nek' znaju: ti si komu je ime Jahve, jedini Višnji nada svom zemljom.
19ning tundku, et sina, Issand, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!