1- Ja sam cvijet šaronski, ljiljan u dolu.
1'Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke.'
2- Što je ljiljan među trnjem, to je prijateljica moja među djevojkama.
2'Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel.'
3- Što je jabuka među šumskim stablima, to je dragi moj među mladićima; bila sam željna hlada njezina i sjedoh, plodovi njeni slatki su grlu mome.
3'Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel. Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus.
4Uveo me u odaje vina i pokrio me zastavom ljubavi.
4Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus.
5Okrijepite me kolačima, osvježite jabukama, jer sam bolna od ljubavi.
5Kosutage mind rosinatega, elustage mind õuntega, sest ma olen armastusest haige!
6Njegova mi je lijeva ruka pod glavom, a desnom me grli.
6Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind.
7- Kćeri jeruzalemske, zaklinjem vas srnama i košutama poljskim, ne budite, ne budite ljubav moju dok sama ne bude htjela!
7Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!
8Glas dragoga moga! Evo ga, dolazi, prelijeće brda, preskakuje brežuljke.
8Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb, ronides mägedel, hüpeldes küngastel.
9Dragi je moj kao srna, on je kao jelenče. Evo ga za našim zidom, gleda kroz prozore, zaviruje kroz rešetke.
9Mu kallim on nagu gasell või noor hirv. Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede.
10Dragi moj podiže glas i govori mi: "Ustani, dragano moja, ljepoto moja, i dođi,
10Mu kallim räägib ja ütleb mulle: 'Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!'
11jer evo, zima je već minula, kiša je prošla i nestala.
11Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed,
12Cvijeće se po zemlji ukazuje, vrijeme pjevanja dođe i glas se grličin čuje u našem kraju.
12maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält.
13Smokva je izbacila prve plodove, vinograd, u cvatu, miriše. Ustani, dragano moja, ljepoto moja i dođi.
13Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad. Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!
14Golubice moja, u spiljama kamenim, u skrovištima vrletnim, daj da ti vidim lice i da ti čujem glas, jer glas je tvoj ugodan i lice je tvoje krasno."
14Mu tuvike kaljulõhedes, kuristiku peidupaigas! Näita mulle oma nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus!'
15Pohvatajte lisice, male lisice što oštećuju vinograde, naše vinograde u cvatu.
15'Võtke meile kinni rebased, väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid, sest meie viinamäed õitsevad!
16Dragi moj pripada meni, a ja njemu, on pase među ljiljanima.
16Mu kallim on minu, ja mina kuulun temale, kes lillekeste keskel karja hoiab.
17Prije nego dan izdahne i sjene se spuste, vrati se, dragi moj: budi lagan kao srna, kao lane na gori Beteru.
17Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tule taas, mu kallim, nagu gasell või noor hirv jäärakulistele mägedele!'