1Davidův. Dobrořeč duše má Hospodinu, a všecky vnitřnosti mé jménu svatému jeho.
1Taaveti laul. Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2Dobrořeč duše má Hospodinu, a nezapomínej se na všecka dobrodiní jeho,
2Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
3Kterýž odpouští tobě všecky nepravosti, kterýž uzdravuje všecky nemoci tvé,
3Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
4Kterýž vysvobozuje od zahynutí život tvůj, kterýž tě korunuje milosrdenstvím a mnohým slitováním,
4Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
5Kterýž nasycuje dobrými věcmi ústa tvá, tak že se obnovuje jako orlice mladost tvá.
5Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal.
6Činí, což spravedlivého jest, Hospodin, a soudy všechněm utištěným.
6Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse.
7Známé učinil Mojžíšovi cesty své, synům Izraelským skutky své.
7Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod.
8Lítostivý a milostivý jest Hospodin, dlouhoshovívající a mnohého milosrdenství.
8Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.
9Nebudeť ustavičně žehrati, ani na věky hněvu držeti.
9Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
10Ne podlé hříchů našich nakládá s námi, ani vedlé nepravostí našich odplacuje nám.
10Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
11Nebo jakož jsou vysoko nebesa nad zemí, tak jest vyvýšené milosrdenství jeho nad těmi, kteříž se ho bojí.
11Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
12A jak daleko jest východ od západu, tak daleko vzdálil od nás přestoupení naše.
12Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
13Jakož se slitovává otec nad dítkami,tak se slitovává Hospodin nad těmi, kteříž se hobojí.
13Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
14Onť zajisté zná slepení naše, v paměti má, že prach jsme.
14Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
15Dnové člověka jsou jako tráva, a jako květ polní, tak kvete.
15Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
16Jakž vítr na něj povane, anť ho není, aniž ho již více pozná místo jeho.
16kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
17Milosrdenství pak Hospodinovo od věků až na věky nad těmi, kteříž se ho bojí, a spravedlnost jeho nad syny synů,
17Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
18Kteříž ostříhají smlouvy jeho, a pamatují na přikázaní jeho, aby je činili.
18neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
19Hospodin na nebesích utvrdil trůn svůj, a kralování jeho nade vším panuje.
19Issand on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki.
20Dobrořečte Hospodinu andělé jeho, kteříž jste mocní v síle, a činíte slovo jeho, poslušní jsouc hlasu slova jeho.
20Kiitke Issandat, tema inglid, teie, vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!
21Dobrořečte Hospodinu všickni zástupové jeho, služebníci jeho, kteříž činíte vůli jeho.
21Kiitke Issandat, kõik tema väehulgad, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!
22Dobrořečte Hospodinu všickni skutkové jeho, na všech místech panování jeho. Dobrořeč duše má Hospodinu.
22Kiitke Issandat, kõik tema tööd kõigis tema valitsuse paigus! Kiida, mu hing, Issandat!