¹ Yna atebodd Soffar y Naamathiad:

¹Siis rääkis naamalane Soofar ja ütles:

² "Yn awr, fe'm cynhyrfir i ateb; am hynny atebaf ar frys.

²'Selle peale mu rahutud mõtted tulevad tagasi ja sellepärast tormitseb mu sees.

³ Clywais gerydd sy'n fy nifr�o; y mae cynnwrf fy meddwl yn fy ngorfodi i ateb.

³Ma pean kuulma häbistavat noomimist ja saan vastuseks tühja tuult.

⁴ Onid wyt yn gwybod hyn? o'r dechrau, er pan osodwyd pobl ar y ddaear,

⁴Kas sa ei tea juba muistsest ajast, sellest ajast, kui inimene maa peale pandi,

⁵ byr yw gorfoledd y drygionus, ac am gyfnod yn unig y pery llawenydd yr annuwiol.

⁵et õelate hõiskamine on üürike ja jumalatu rõõm ainult hetkeline?

⁶ Er i'w falchder esgyn i'r uchelder, ac i'w ben gyffwrdd �'r cymylau,

⁶Kuigi ta kõrgus tõuseks taevani ja ta pea puudutaks pilvi,

⁷ eto derfydd am byth fel ei dom ei hun, a dywed y rhai a'i gwelodd, 'Ple mae ef?'

⁷ta kaob, nagu ta roegi, igaveseks; need, kes teda nägid, küsivad: 'Kus ta on?'

⁸ Eheda ymaith fel breuddwyd, ac ni fydd yn bod; fe'i hymlidir fel gweledigaeth nos.

⁸Ta lendab ära otsekui unenägu ja teda ei leita enam, ta haihtub nagu öine nägemus.

⁹ Y llygad a'i gwelodd, ni w�l mohono mwy, ac nid edrych arno yn ei le.

⁹Silm, mis teda nägi, ei näe teda enam, ja ta ase ei pane enam teda tähele.

¹⁰ Cais ei blant ffafr y tlawd, a dychwel ei ddwylo ei gyfoeth.

¹⁰Tema lapsed peavad vaeseid hüvitama ja tema enese käed ta varanduse tagasi andma.

¹¹ Y mae ei esgyrn sy'n llawn egni yn gorwedd gydag ef yn y llwch.

¹¹Ta kondid on küll täis noorusjõudu, aga ta heidab koos sellega põrmu magama.

¹² "Er i ddrygioni droi'n felys yn ei enau, a'i fod yntau am ei gadw dan ei dafod,

¹²Kuigi kurjus on ta suus nõnda magus, et ta peidab selle oma keele alla,

¹³ ac yn anfodlon ei ollwng, ond yn ei ddal dan daflod ei enau,

¹³kuigi ta säästab seda ega loobu sellest, vaid hoiab seda keset suulage,

¹⁴ eto y mae ei fwyd yn ei gylla yn troi'n wenwyn asb iddo.

¹⁴muutub ometi tema roog ta kõhus madude mürgiks ta sisikonnas.

¹⁵ Llynca gyfoeth, ac yna'i chwydu; bydd Duw'n ei dynnu allan o'i fol.

¹⁵Ta peab oksendama neelatud varandust - Jumal ajab selle ta kõhust välja.

¹⁶ Sugna wenwyn yr asb, ac yna fe'i lleddir gan golyn gwiber.

¹⁶Ta imes madude mürki, ussi keel tapab ta.

¹⁷ Ni chaiff weld ffrydiau o olew, nac afonydd o f�l a llaeth.

¹⁷Ei saa ta näha ojasid, mee ja piima voolude jõgesid.

¹⁸ Dychwel ffrwyth ei lafur heb iddo elwa arno; er cymaint ei enillion, ni chaiff eu mwynhau.

¹⁸Ta peab oma töövilja ära andma ega tohi ise seda neelata, ja oma kaubakasust ei tunne ta rõõmu.

¹⁹ Oherwydd gorthrymodd y tlawd a'i adael yn ddiymgeledd; cipiodd du375? nas adeiladodd.

¹⁹Sest ta murdis, jättis maha vaesed, röövis endale koja, mida ta polnud ehitanud.

²⁰ Ni u373?yr sut i dawelu ei chwant, ac ni ddianc dim rhag ei wanc.

²⁰Sest ta ei tundnud küllastust kõhus - aga oma kalliste asjadega ei päästa ta ennast.

²¹ Nid oes gweddill iddo'i fwyta, ac felly nid oes parhad i'w ffyniant.

²¹Ükski ei pääsenud tema neelamisest, seepärast ta õnn ei kesta.

²² Wedi digoni ei chwant, �'n gyfyng arno; daw holl rym gofid arno.

²²Tema ülikülluseski tuleb temale kitsas kätte, teda tabab õnnetuse kogu jõud.

²³ Pan fydd ar fedr llenwi ei fol, gyrrir arno angerdd llid, a'i dywallt i lawr i'w berfedd.

²³Et tema kõhtu täita, läkitab Jumal temasse oma tulise viha ja laseb seda sadada tema peale ta toiduga.

²⁴ "Fe ffy rhag arfau haearn, ond fe'i trywenir gan y saeth bres.

²⁴Kui ta põgeneb raudrelva eest, siis laseb vaskamb temast läbi,

²⁵ Tynnir hi allan o'i gorff, y blaen gloyw allan o'i fustl; daw dychrynfeydd arno.

²⁵viskoda tuleb välja seljast ja mõõgatera sapist, ja temale tulevad hirmuvärinad peale.

²⁶ Tywyllwch llwyr a gadwyd ar gyfer ei drysorau; ysir ef gan d�n nad oes raid ei chwythu; difethir yr hyn a adawyd yn ei babell.

²⁶Suur pimedus on temale varaks pandud, teda neelab õhutamata tuli; mis tema telki on alles jäänud, hävitatakse.

²⁷ Dadlenna'r nefoedd ei gamwedd, a chyfyd y ddaear yn ei erbyn.

²⁷Taevad ilmutavad tema süüd ja maa tõuseb tema vastu.

²⁸ Bydd i'r dilyw ddwyn ymaith ei du375?, a llifogydd, yn nydd ei lid.

²⁸Tema koja uhub vihmavaling, ta vihapäeva uputusvesi.

²⁹ Dyma dynged yr annuwiol oddi wrth Dduw, a'r etifeddiaeth a osododd iddo."

²⁹See on õela inimese osa Jumalalt, pärisosa, mis Jumal temale määrab.'