1 Atebodd Job:
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2 "Heddiw eto y mae fy nghwyn yn chwerw, a'i law sy'n drwm er gwaethaf f'ochenaid.
2'Mu kaebus on tänagi mässuline. Minu käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal.
3 O na wyddwn ble y cawn ef, a pha fodd i ddod at ei drigfan!
3Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!
4 Yna gosodwn fy achos o'i flaen, a llenwi fy ngenau � dadleuon.
4Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega.
5 Mynnwn wybod sut yr atebai fi, a deall beth a ddywedai wrthyf.
5Ma tahaksin teada sõnu, millega ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on öelda.
6 Ai gyda'i holl nerth y dadleuai � mi? Na, ond fe roddai sylw imi.
6Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb.
7 Sylwai mai un uniawn a ymresymai ag ef, a chawn fy rhyddhau am byth gan fy marnwr.
7Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks.
8 "Os af i'r dwyrain, nid yw ef yno; ac os i'r gorllewin, ni chanfyddaf ef.
8Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka.
9 Pan weithreda yn y gogledd, ni sylwaf; os try i'r de, nis gwelaf.
9Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.
10 Ond y mae ef yn deall fy ffordd; wedi iddo fy mhrofi, dof allan fel aur.
10Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.
11 Dilyn fy nhroed ei lwybr; cadwaf ei ffordd heb wyro.
11Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud.
12 Ni chiliaf oddi wrth orchmynion ei enau; cadwaf ei eiriau yn fy mynwes.
12Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.
13 Erys ef yr un, a phwy a'i try? Fe wna beth bynnag a ddymuna.
13Aga tema on ainus ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda ta ka teeb.
14 Yn wir fe ddwg fy nedfryd i ben, fel llawer o rai eraill sydd ganddo.
14Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju.
15 Am hyn yr arswydaf rhagddo; pan ystyriaf, fe'i hofnaf.
15Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda.
16 Duw sy'n gwanychu fy nghalon; yr Hollalluog sy'n fy nychryn;
16Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab.
17 nid y tywyllwch sy'n cyfyngu arnaf, na'r fagddu'n fy nghuddio.
17Kas ma pole hävinud pimeduse pärast, ja pilkane pimedus katab mu palet?