1 Ger afonydd Babilon yr oeddem yn eistedd ac yn wylo wrth inni gofio am Seion.
1Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.
2 Ar yr helyg yno bu inni grogi ein telynau,
2Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
3 oherwydd yno gofynnodd y rhai a'n caethiwai am g�n, a'r rhai a'n hanrheithiai am ddifyrrwch. "Canwch inni," meddent, "rai o ganeuon Seion."
3Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: 'Laulge meile Siioni laule!'
4 Sut y medrwn ganu c�n yr ARGLWYDD mewn tir estron?
4Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
5 Os anghofiaf di, Jerwsalem, bydded fy neheulaw'n ddiffrwyth;
5Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
6 bydded i'm tafod lynu wrth daflod fy ngenau os na chofiaf di, os na osodaf Jerwsalem yn uwch na'm llawenydd pennaf.
6Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
7 O ARGLWYDD, dal yn erbyn pobl Edom ddydd gofid Jerwsalem, am iddynt ddweud, "I lawr � hi, i lawr � hi hyd at ei sylfeini."
7Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: 'Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!'
8 O ferch Babilon, a ddistrywir, gwyn ei fyd y sawl sy'n talu'n �l i ti am y cyfan a wnaethost i ni.
8Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.
9 Gwyn ei fyd y sawl sy'n cipio dy blant ac yn eu dryllio yn erbyn y graig.
9Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.