1 1 Gweddi. I Ddafydd.0 Gwrando, ARGLWYDD, gri am gyfiawnder; rho sylw i'm llef a gwrandawiad i'm gweddi oddi ar wefusau didwyll.
1Taaveti palve. Kuule, Issand, mu õiget asja, pane tähele mu härrast hüüdmist, võta kuulda mu palvet, mis pole petiste huulte oma!
2 Doed fy marn oddi wrthyt ti, edryched dy lygaid ar yr hyn sy'n iawn.
2Sinu palge eest tulgu mulle õiglane otsus, sinu silmad näevad, mis on õige!
3 Profaist fy nghalon a'm gwylio yn y nos, chwiliaist fi ond heb gael drygioni ynof.
3Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind - siis sa ei leia midagi. Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte.
4 Ni throseddodd fy ngenau fel y gwna eraill, ond fe gedwais eiriau dy wefusau.
4Inimlikes tegudes olen ma sinu huulte sõnade tõttu hoidunud üleannetuist teeradadest.
5 Ar lwybrau'r anufudd byddai fy nghamau'n pallu, ond ar dy lwybrau di nid yw fy nhraed yn methu.
5Mu sammud hoidsid kinni su jälgedest, mu jalad ei kõikunud.
6 Gwaeddaf arnat ti am dy fod yn f'ateb, O Dduw; tro dy glust ataf, gwrando fy ngeiriau.
6Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet!
7 Dangos dy ffyddlondeb rhyfeddol, ti, sy'n gwaredu �'th ddeheulaw y rhai sy'n llochesu ynot rhag eu gwrthwynebwyr.
7Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!
8 Cadw fi fel cannwyll dy lygad, cuddia fi dan gysgod dy adenydd
8Hoia mind nagu silmatera; oma tiibade varju alla peida mind
9 rhag y drygionus sy'n fy nistrywio, y gelynion sydd yn eu gwanc yn f'amgylchu.
9õelate eest, kes mind rõhuvad, mu verivaenlaste eest, kes mind piiravad!
10 Maent wedi mygu tosturi, y mae eu genau'n llefaru balchder;
10Nad on sulgenud oma rasvunud südame, oma suuga nad räägivad ülbesti.
11 y maent ar fy sodlau ac ar gau amdanaf, wedi gosod eu bryd ar fy mwrw i'r llawr;
11Nad on meie kannul; nüüd nad ümbritsevad mind. Oma silmad nad sihivad sellele, kuidas mind maha panna.
12 y maent fel llew yn barod i larpio, fel llew ifanc yn llechu yn ei guddfan.
12Nad on nagu lõvi, kellel on himu murda, ja nagu noor lõvi, kes peidus varitseb.
13 Cyfod, ARGLWYDD, saf yn eu herbyn a'u bwrw i lawr! �'th gleddyf gwared fy mywyd rhag y drygionus;
13Tõuse, Issand, astu tema vastu, suru ta maha; päästa mu hing õela käest oma mõõgaga,
14 �'th law, ARGLWYDD, gwna ddiwedd arnynt, difa hwy o'u rhan yng nghanol bywyd. Llanwer eu bol �'r hyn sydd gennyt ar eu cyfer, bydded i'w plant gael digon, a chadw gweddill i'w babanod!
14meeste käest oma käega, oh Issand, meeste käest, kes on maailmast, kelle osa on siin elus, kelle kõhu sa täidad oma varaga, kelle pojad saavad rohkesti ja kes panevad ülejäägi hoiule oma lastele!
15 Ond byddaf fi yn fy nghyfiawnder yn gweld dy wyneb; pan ddeffroaf, digonir fi o weld dy wedd.
15Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.