1 1 I'r Cyfarwyddwr: I Ddafydd, gwas yr ARGLWYDD, a lefarodd eiriau'r gerdd hon wrth yr ARGLWYDD y diwrnod y gwaredodd yr ARGLWYDD ef o law ei elynion ac o law Saul. A dywedodd:0 Caraf di, O ARGLWYDD, fy nghryfder.
1Laulujuhatajale: Issanda sulase Taaveti laul. Taavet rääkis selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.
2 Yr ARGLWYDD yw fy nghraig, fy nghadernid a'm gwaredydd; fy Nuw yw fy nghraig lle llochesaf, fy nharian, fy amddiffynfa gadarn a'm caer.
2Siis ta ütles: 'Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!
3 Gwaeddaf ar yr ARGLWYDD sy'n haeddu mawl, ac fe'm gwaredir rhag fy ngelynion.
3Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!
4 Pan oedd clymau angau'n tynhau amdanaf a llifeiriant distryw yn fy nal,
4'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
5 pan oedd clymau Sheol yn f'amgylchu a maglau angau o'm blaen,
5Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
6 gwaeddais ar yr ARGLWYDD yn fy nghyfyngder, ac ar fy Nuw iddo fy nghynorthwyo; clywodd fy llef o'i deml, a daeth fy ngwaedd i'w glustiau.
6Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.
7 Crynodd y ddaear a gwegian, ysgydwodd sylfeini'r mynyddoedd, a siglo oherwydd ei ddicter ef.
7Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.
8 Cododd mwg o'i ffroenau, yr oedd t�n yn ysu o'i enau, a marwor yn cynnau o'i gwmpas.
8Siis värises ja vabises maa, mägede alused kõikusid ja põrusid üksteise vastu, sest ta viha süttis.
9 Fe agorodd y ffurfafen a disgyn, ac yr oedd tywyllwch o dan ei draed.
9Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.
10 Marchogodd ar gerwb a hedfan, gwibiodd ar adenydd y gwynt.
10Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.
11 Gosododd o'i amgylch dywyllwch yn guddfan, a chymylau duon yn orchudd.
11Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning ta hõljus tuule tiibadel.
12 o'r disgleirdeb o'i flaen daeth allan gymylau, a chenllysg a cherrig t�n.
12Ta pani enesele katteks pimeduse, majaks enda ümber mustavad veed, paksud pilved.
13 Taranodd yr ARGLWYDD o'r nefoedd, a llefarodd llais y Goruchaf.
13Kumast lõhkesid pilved ta ees, sadas rahet ja tuliseid süsi.
14 Bwriodd allan ei saethau yma ac acw, saethodd fellt a gwneud iddynt atsain.
14Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält rahe ja tuliste sütega.
15 Daeth gwaelodion y m�r i'r golwg, a dinoethwyd sylfeini'r byd, oherwydd dy gerydd di, O ARGLWYDD, a chwythiad anadl dy ffroenau.
15Ta heitis oma nooli ja pillutas neid, lõi kangesti välku, ja pani need sähvima.
16 Ymestynnodd o'r uchelder a'm cymryd, tynnodd fi allan o'r dyfroedd cryfion.
16Siis said nähtavaks vete sügavused ja maailma alused paljastusid sinu sõitluse läbi, Issand, sinu sõõrmete tuule puhangust.
17 Gwaredodd fi rhag fy ngelyn nerthol, rhag y rhai sy'n fy nghas�u pan oeddent yn gryfach na mi.
17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.
18 Daethant i'm herbyn yn nydd fy argyfwng, ond bu'r ARGLWYDD yn gynhaliaeth i mi.
18Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust.
19 Dygodd fi allan i le agored, a'm gwaredu am ei fod yn fy hoffi.
19Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.
20 Gwnaeth yr ARGLWYDD � mi yn �l fy nghyfiawnder, a thalodd i mi yn �l glendid fy nwylo.
20Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.
21 Oherwydd cedwais ffyrdd yr ARGLWYDD, heb droi oddi wrth fy Nuw at ddrygioni;
21Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.
22 yr oedd ei holl gyfreithiau o'm blaen, ac ni fwriais ei ddeddfau o'r neilltu.
22Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.
23 Yr oeddwn yn ddi-fai yn ei olwg, a chedwais fy hun rhag troseddu.
23Sest kõik ta määrused on mu ees, ma ei ole hüljanud tema seadlusi.
24 Talodd yr ARGLWYDD i mi yn �l fy nghyfiawnder, ac yn �l glendid fy nwylo yn ei olwg.
24Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin pahateost.
25 Yr wyt yn ffyddlon i'r ffyddlon, yn ddifeius i'r difeius,
25Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu käte puhtust mööda tema silma ees.
26 ac yn bur i'r rhai pur; ond i'r cyfeiliornus yr wyt yn wyrgam.
26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
27 Oherwydd yr wyt yn gwaredu'r rhai gostyngedig, ac yn darostwng y beilchion.
27puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
28 Ti sy'n goleuo fy llusern, ARGLWYDD; fy Nuw sy'n troi fy nhywyllwch yn ddisglair.
28Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad.
29 Oherwydd trwot ti y gallaf oresgyn llu; trwy fy Nuw gallaf neidio dros fur.
29Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.
30 Y Duw hwn, y mae'n berffaith ei ffordd, ac y mae gair yr ARGLWYDD wedi ei brofi'n bur; y mae ef yn darian i bawb sy'n llochesu ynddo.
30Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.
31 Pwy sydd Dduw ond yr ARGLWYDD? a phwy sydd graig ond ein Duw ni,
31Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.
32 y Duw sy'n fy ngwregysu � nerth, ac yn gwneud fy ffordd yn ddifeius?
32Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
33 Gwna fy nhraed fel rhai ewig, a'm gosod yn gadarn ar y mynyddoedd.
33See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee.
34 Y mae'n dysgu i'm dwylo ryfela, i'm breichiau dynnu bwa pres.
34Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.
35 Rhoist imi dy darian i'm gwaredu, a'm cynnal �'th ddeheulaw, a'm gwneud yn fawr trwy dy ofal.
35Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.
36 Rhoist imi le llydan i'm camau, ac ni lithrodd fy nhraed.
36Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su abi teeb mind suureks.
37 Yr wyf yn ymlid fy ngelynion ac yn eu dal; ni ddychwelaf nes eu difetha.
37Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.
38 Yr wyf yn eu trywanu fel na allant godi, ac y maent yn syrthio o dan fy nhraed.
38Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad kätte saada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.
39 Yr wyt wedi fy ngwregysu � nerth i'r frwydr, a darostwng fy ngelynion odanaf.
39Ma tahan nad purustada, nõnda et nad ei saa tõusta, vaid langevad mu jalge alla.
40 Gosodaist fy nhroed ar eu gwddf, a gwneud imi ddifetha'r rhai sy'n fy nghas�u.
40Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud maha mu alla need, kes tõusevad mu vastu.
41 Y maent yn gweiddi, ond nid oes gwaredydd, yn galw ar yr ARGLWYDD, ond nid yw'n eu hateb.
41Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.
42 Fe'u maluriaf cyn faned � llwch o flaen y gwynt, a'u sathru fel llaid ar y strydoedd.
42Nad hüüavad appi, aga päästjat ei ole; nad hüüavad Issanda poole, aga tema ei vasta neile.
43 Yr wyt yn fy ngwaredu rhag ymrafael pobl, ac yn fy ngwneud yn ben ar y cenhedloedd; pobl nad oeddwn yn eu hadnabod sy'n weision i mi.
43Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu tolmu tuule ees; ma põrmustan nad nagu tänavate pori.
44 Pan glywant amdanaf, maent yn ufuddhau i mi, ac estroniaid sy'n ymgreinio o'm blaen.
44Sina päästad mind rahva riidlemistest; sa sead mind rahvaste peaks. Hõimud, keda ma ei tunne, hakkavad mind orjama.
45 Y mae estroniaid yn gwangalonni, ac yn dyfod dan grynu o'u lloches.
45Kuuldes minust nad kuulevad mu sõna, võõra rahva lapsed meelitavad mind.
46 Byw yw'r ARGLWYDD, bendigedig yw fy nghraig; dyrchafedig fyddo'r Duw sy'n fy ngwaredu,
46Võõra rahva lapsed nõrkevad ja väljuvad värisedes oma linnustest.
47 y Duw sy'n rhoi imi ddialedd, ac yn darostwng pobloedd odanaf,
47Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,
48 sy'n fy ngwaredu rhag fy ngelynion, yn fy nyrchafu uwchlaw fy ngwrthwynebwyr, ac yn fy arbed rhag y gorthrymwyr.
48Jumal, kes mulle annab kättemaksu ja alistab mulle rahvad!
49 Oherwydd hyn, clodforaf di, O ARGLWYDD, ymysg y cenhedloedd, a chanaf fawl i'th enw.
49Sina, kes mind päästad mu vaenlaste käest, sa ülendad mu mulle vastuhakkajate üle ja vabastad mu vägivallameeste käest.
50 Y mae'n gwaredu ei frenin yn helaeth, ac yn cadw'n ffyddlon i'w eneiniog, i Ddafydd ac i'w had am byth.
50Sellepärast ma tahan, Issand, sind tänada rahvaste seas ja laulda kiitust su nimele.
51Sina teed suureks oma kuninga võidud ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'