¹Omvender du dig, Israel, lyder det fra Herren, så vend dig til mig; hvis du fjerner dine væmmelige Guder, skal du ikke fly for mit Åsyn.

¹ "Os dychweli, Israel," medd yr ARGLWYDD, "os dychweli ataf fi, a rhoi heibio dy ffieidd-dra o'm gu373?ydd, a pheidio � simsanu,

²Sværger du: "Så sandt HERREN lever," redeligt, ærligt og sandt, skal Folkeslag velsigne sig ved ham og rose sig af ham.

² ac os tyngi mewn gwirionedd, mewn barn a chyfiawnder, 'Byw yw yr ARGLWYDD', yna fe ymfendithia'r cenhedloedd ynddo, ac ymglodfori ynddo."

³Thi så siger HERREN til Judas Mænd og Jerusalems Borgere: Bryd eder Nyjord og så dog ikke blandt, Torne!

³ Oherwydd fel hyn y dywed yr ARGLWYDD wrth bobl Jwda a Jerwsalem: "Braenarwch i chwi fraenar, a pheidiwch � hau mewn drain.

⁴Omskær jer for HERREN og fjern eders Hjertes Forhud, Judas Mænd og Jerusalems Borgere, at min Vrede ikke slår ud som Ild og hrænder uslukket for eders onde Gerningers Skyld.

⁴ Ymenwaedwch i'r ARGLWYDD, symudwch flaengroen eich calon, bobl Jwda a thrigolion Jerwsalem, rhag i'm digofaint ddod allan fel t�n a llosgi heb neb i'w ddiffodd, oherwydd drygioni eich gweithredoedd.

⁵Forkynd i Juda og Jerusalem, kundgør og tal, lad Hornet gjalde i Landet, råb, hvad I kan, og sig: Flok jer sammen! Vi går ind i de faste Stæder!

⁵ "Mynegwch yn Jwda, cyhoeddwch yn Jerwsalem, a dywedwch, 'Canwch utgorn yn y tir, bloeddiwch yn uchel.' A dywedwch, 'Ymgynullwch, ac awn i'r dinasoedd caerog.'

⁶Rejs Banner hen imod Zion, fly uden Standsning! Thi Ulykke sender jeg fra Nord, et vældigt Sammenbrud.

⁶ Codwch, ffowch tua Seion, ffowch heb sefyllian; oherwydd dygaf ddrygioni o'r gogledd, a dinistr mawr.

⁷En Løve steg op fra sit Krat, en Folkehærger brød op, gik bort fra sin Hjemstavn for at gøre dit Land til en Ørk; dine Byer skal hærges, så ingen bor der.

⁷ Daeth llew i fyny o'i loches, cychwynnodd difethwr y cenhedloedd, a daeth allan o'i drigle i wneud dy dir yn anrhaith, ac fe ddinistrir dy ddinasoedd heb breswyliwr.

⁸Derfor skal I klæde jer i Sæk og klage og jamre, thi ej vender HERRENs glødende Vrede sig fra os.

⁸ Am hyn ymwregyswch � sachliain, galarwch ac udwch; oherwydd nid yw angerdd llid yr ARGLWYDD wedi troi oddi wrthym.

⁹På hin Dag, lyder det fra HERREN, skal Kongen og Fyrsterne tabe Modet, Præsterne stivne af Skræk og Profeterne slås af Rædsel;

⁹ Ac yn y dydd hwnnw," medd yr ARGLWYDD, "fe balla hyder y brenin a hyder y tywysogion; fe synna'r offeiriaid, ac fe ryfedda'r proffwydi."

¹⁰og de skal sige: "Ak, Herre, HERRE! Sandelig, du førte dette Folk og Jerusalem bag Lyset, da du sagde: I skal have Fred! Nu har Sværdet nået Sjælen."

¹⁰ Yna dywedais, "O ARGLWYDD Dduw, yr wyt wedi llwyr dwyllo'r bobl hyn a Jerwsalem, gan ddweud, 'Bydd heddwch i chwi'; ond trywanodd y cleddyf i'r byw."

¹¹På hin Tid skal der siges til dette Folk og Jerusalem: Et glødende Vejr fra Ørkenens nøgne Høje trækker op mod mit Folks Datter, ej til Kastning og Rensning af Korn,

¹¹ Yn yr amser hwnnw fe ddywedir wrth y bobl hyn ac wrth Jerwsalem, "Bydd craswynt o'r moelydd uchel yn y diffeithwch yn troi i gyfeiriad merch fy mhobl,

¹²et Vejer for vældigt dertil kommer mod mig. Derfor vil jeg også nu tale Domsord imod dem.

¹² nid i nithio nac i buro. Daw gwynt cryf ataf fi; yn awr myfi, ie myfi, a draethaf farn yn eu herbyn hwy."

¹³Se, det kommer som Skyer, dets Vogne som Stormvejr, dets Heste er hurtigere end Ørne; ve, vi lægges øde!

¹³ Wele, bydd yn esgyn fel cymylau, a'i gerbydau fel corwynt, ei feirch yn gyflymach nag eryrod. Gwae ni! Anrheithiwyd ni.

¹⁴Rens dit Hjerte for ondt, Jerusalem, at du må frelses! Hvor længe skal dit Indre huse de syndige Tanker?

¹⁴ Golch dy galon oddi wrth ddrygioni, Jerwsalem, iti gael dy achub. Pa hyd y lletya d'amcanion drygionus o'th fewn?

¹⁵Thi hør, en Råber fra Dan, et Ulykkesbud fra Efraims Bjerge:

¹⁵ Clyw! Cennad o wlad Dan, ac un yn cyhoeddi gofid o Fynydd Effraim,

¹⁶Kundgør Folkene: Se! Lad det høres i Jerusalem! Belejrere kommer fra et Land i det fjerne, de opløfter Røsten mod Byerne i Juda.

¹⁶ "Rhybuddiwch y cenhedloedd: 'Dyma ef!' Cyhoeddwch i Jerwsalem: 'Daw gwu375?r i'ch gwarchae o wlad bell, a chodi eu llais yn erbyn dinasoedd Jwda.

¹⁷Som Markens Vogtere stiller de sig rundt omkring det, thi genstridigt var det imod mig, lyder det fra HERREN.

¹⁷ Fel gwylwyr maes fe'i hamgylchynant, am iddi wrthryfela yn fy erbyn i,'" medd yr ARGLWYDD.

¹⁸Det kan du takke din Færd, dine Gerninger for; det skyldes din Ondskab; hvor bittert! Det gælder Livet.

¹⁸ "Dy ffordd a'th weithredoedd sydd wedi dod � hyn arnat. Dyma dy gosb, ac un chwerw yw; fe'th drawodd hyd at dy galon."

¹⁹Mit indre, mit Indre! Jeg skælver! Mit Hjertes Vægge! Mit Hjerte vånder sig i mig, ej kan jeg tie. Thi Hornets klang må jeg høre, Skrig fra Kampen;

¹⁹ Fy ngwewyr! Fy ngwewyr! Rwy'n gwingo mewn poen. O, barwydydd fy nghalon! Y mae fy nghalon yn derfysg ynof; ni allaf dewi. Canys clywaf sain utgorn, twrf rhyfel.

²⁰der meldes om Fald på Fald, thi alt Landet er hærget. Mine Telte hærges brat, i et Nu mine Forhæng.

²⁰ Daw dinistr ar ddinistr, anrheithir yr holl dir. Yn ddisymwth anrheithir fy mhebyll, a'm llenni mewn eiliad.

²¹Hvor længe skal jeg skue Banneret, høre Hornet?

²¹ Pa hyd yr edrychaf ar faner, ac y gwrandawaf ar sain utgorn?

²²Thi mit Folk er tåbeligt, kender ej mig, de er dumme Sønner og uden Indsigt; de er vise til at gøre det onde, men Tåber til det gode.

²² Y mae fy mhobl yn ynfyd, nid ydynt yn fy adnabod i; plant angall ydynt, nid rhai deallus mohonynt. Y maent yn fedrus i wneud drygioni, ond ni wyddant sut i wneud daioni.

²³Jeg så på Jorden, og se, den var øde og tom, på Himlen, dens Lys var borte;

²³ Edrychais tua'r ddaear � afluniaidd a gwag ydoedd; tua'r nefoedd � ond nid oedd yno oleuni.

²⁴Bjergene så jeg, og se, de skjalv, og alle Højene bæved;

²⁴ Edrychais tua'r mynyddoedd, ac wele hwy'n crynu, a'r holl fryniau yn gwegian.

²⁵jeg så, og se, der var mennesketomt, og alle Himlens Fugle var fløjet;

²⁵ Edrychais, ac wele, nid oedd neb oll; ac yr oedd holl adar y nefoedd wedi cilio.

²⁶jeg så, og se, Frugthaven var Ørken, alle dens Byer lagt øde for HERREN, for hans glødende Vrede.

²⁶ Edrychais, ac wele'r dolydd yn ddiffeithwch, a'r holl ddinasoedd yn ddinistr, o achos yr ARGLWYDD, o achos angerdd ei lid.

²⁷Thi så siger HERREN: Al Jorden bliver Ørk, men helt ødelægger jeg ikke.

²⁷ Oherwydd fel hyn y dywed yr ARGLWYDD: "Bydd yr holl wlad yn anrhaith, ond ni wnaf ddiwedd arni.

²⁸Derfor sørger Jorden, og Himlen deroppe er sort; thi jeg talede og angrer det ikke, tænkte og går ikke fra det.

²⁸ Am hyn fe alara'r ddaear, ac fe dywylla'r nefoedd fry, oherwydd imi fynegi fy mwriad; ac ni fydd yn edifar gennyf, ac ni throf yn �l oddi wrtho."

²⁹For Larmen af Ryttere og Bueskytter flyr alt Landet, de tyr ind i Krat, stiger op på Klipper; hver By er forladt, og ikke et Menneske bor der.

²⁹ Rhag trwst marchogion a phlygwyr bwa y mae'r holl ddinas yn ffoi, yn mynd i'r drysni ac yn dringo i'r creigiau. Gadewir yr holl ddinasoedd heb neb i drigo ynddynt.

³⁰Og du, hvad vil du mon gøre? Om end du klæder dig i Skarlagen, smykker dig med Guld og gør Øjnene store med Sminke det er spildt, du gør dig smuk. Elskerne agter dig ringe, dit Liv vil de have.

³⁰ A thithau'n anrheithiedig, beth wyt ti'n ei wneud wedi dy wisgo ag ysgarlad, ac wedi ymdrwsio � thlysau aur, a lliwio dy lygaid? Yn ofer yr wyt yn dy wneud dy hun yn deg. Bydd dy gariadon yn dy ddirmygu, ac yn ceisio dy einioes.

³¹Thi jeg hører Råb som ved Barnsnød, Skrig som ved Førstefødsel. Hør, hvor Zions Datter stønner med udrakte Hænder: "Ve mig, min Sjæl bukker under for dem, som myrder."

³¹ Ie, clywaf gri fel gwraig yn esgor, llef ingol fel un yn esgor ar ei chyntafanedig � cri merch Seion yn ochain, ac yn gwasgu ar ei dwylo: "Gwae fi! Rwy'n diffygio, a'r lleiddiaid am fy einioes."