¹Som Sne om Somren og Regn Høsten så lidt hører Ære sig til for en Tåbe.

¹ Fel eira yn yr haf, neu law yn ystod y cynhaeaf, felly nid yw anrhydedd yn gweddu i'r ff�l.

²Som en Spurv i Fart, som en Svale i Flugt så rammer ej Banden mod sagesløs Mand.

² Fel aderyn y to yn hedfan, neu wennol yn gwibio, felly ni chyflawnir melltith ddiachos.

³Svøbe for Hest, Bidsel for Æsel og Ris for Tåbers Ryg.

³ Chwip i geffyl, ffrwyn i asyn, a gwialen i gefn ffyliaid!

⁴Svar ej Tåben efter hans Dårskab, at ikke du selv skal blive som han.

⁴ Paid ag ateb y ffu373?l yn �l ei ffolineb, rhag i ti fynd yn debyg iddo.

⁵Svar Tåben efter hans Dårskab, at han ikke skal tykkes sig viis.

⁵ Ateb y ffu373?l yn �l ei ffolineb, rhag iddo fynd yn ddoeth yn ei olwg ei hun.

⁶Den afhugger Fødderne og inddrikker Vold, som sender Bud ved en Tåbe.

⁶ Y mae'r sawl sy'n anfon neges yn llaw ffu373?l yn torri ymaith ei draed ei hun ac yn profi trais.

⁷Slappe som den lammes Ben er Ordsprog i Tåbers Mund.

⁷ Fel coesau'r cloff yn honcian, felly y mae dihareb yng ngenau ffyliaid.

⁸Som en, der binder Stenen fast i Slyngen, er den, der hædrer en Tåbe.

⁸ Fel gosod carreg mewn ffon dafl, felly y mae rhoi anrhydedd i ffu373?l.

⁹Som en Tornekæp, der falder den drukne i Hænde, er Ordsprog i Tåbers Mund.

⁹ Fel draenen yn mynd i law meddwyn, felly y mae dihareb yng ngenau ffyliaid.

¹⁰Som en Skytte, der sårer enhver, som kommer, er den, der lejer en Tåbe og en drukken.

¹⁰ Fel saethwr yn clwyfo pawb sy'n mynd heibio, felly y mae'r un sy'n cyflogi ffu373?l neu feddwyn.

¹¹Som en Hund, der vender sig om til sit Spy, er en Tåbe, der gentager Dårskab.

¹¹ Fel ci yn troi'n �l at ei gyfog, felly y mae'r ffu373?l sy'n ailadrodd ei ffolineb.

¹²Ser du en Mand, der tykkes sig viis, for en Tåbe er der mere Håb end for ham.

¹² Fe welaist un sy'n ddoeth yn ei olwg ei hun; y mae mwy o obaith i ffu373?l nag iddo ef.

¹³Den lade siger: "Et Rovdyr på Vejen, en Løve ude på Torvene!"

¹³ Dywed y diog, "Y mae llew ar y ffordd, llew yn rhydd yn y strydoedd!"

¹⁴Døren drejer sig på sit Hængsel, den lade på sit Leje.

¹⁴ Fel y mae drws yn troi ar ei golyn, felly y mae'r diog yn ei wely.

¹⁵Den lade rækker til Fadet, men gider ikke føre Hånden til Munden.

¹⁵ Y mae'r diog yn gwthio'i law i'r ddysgl, ond yn rhy ddiog i'w chodi i'w geg.

¹⁶Den lade tykkes sig større Vismand end syv, der har kloge Svar.

¹⁶ Y mae'r diog yn ddoethach yn ei olwg ei hun na saith o rai sy'n ateb yn synhwyrol.

¹⁷Den griber en Hund i Øret, som blander sig i uvedkommende Strid.

¹⁷ Fel cydio yng nghlustiau ci sy'n mynd heibio, felly y mae ymyrryd yng nghweryl rhywun arall.

¹⁸Som en vanvittig Mand, der udslynger Gløder, Pile og Død,

¹⁸ Fel rhywun gwallgof yn saethu pentewynion � saethau marwol,

¹⁹er den, der sviger sin Næste og siger: "Jeg spøger jo kun."

¹⁹ felly y mae'r un sy'n twyllo'i gymydog, ac yn dweud, "Dim ond cellwair yr oeddwn."

²⁰Er der intet Brænde, går Ilden ud, er der ingen Bagtaler, stilles Trætte.

²⁰ Heb goed fe ddiffydd t�n, a heb y straegar fe dderfydd am gynnen.

²¹Trækul til Gløder og Brænde til Ild og trættekær Mand til at optænde Kiv.

²¹ Fel glo i farwor, a choed i d�n, felly y mae'r cwerylgar yn creu cynnen.

²²Bagtalerens Ord er som Lækkerbidskener, de synker dybt i Legemets Kamre.

²² Y mae geiriau'r straegar fel danteithion sy'n mynd i lawr i'r cylla.

²³Som Sølvovertræk på et Lerkar er ondsindet Hjerte bag glatte Læber.

²³ Fel golchiad arian ar lestr pridd, felly y mae geiriau esmwyth a chalon ddrygionus.

²⁴Avindsmand hykler med Læben, i sit Indre huser han Svig;

²⁴ Y mae gelyn yn rhagrithio �'i eiriau, ac yn cynllunio twyll yn ei galon;

²⁵gør han Røsten venlig, tro ham dog ikke, thi i hans Hjerte er syvfold Gru.

²⁵ pan yw'n llefaru'n deg, paid ag ymddiried ynddo, oherwydd y mae saith peth ffiaidd yn ei feddwl;

²⁶Den, der dølger sit Had med Svig, hans Ondskab kommer frem i Folkets Forsamling.

²⁶ er iddo guddio'i gasineb � rhagrith, datguddir ei ddrygioni yn y gynulleidfa.

²⁷I Graven, man graver, falder man selv, af Stenen, man vælter, rammes man selv.

²⁷ Y mae'r un sy'n cloddio pwll yn syrthio iddo, a daw carreg yn �l ar yr un sy'n ei threiglo.

²⁸Løgnetunge giver mange Hug, hyklersk Mund volder Fald.

²⁸ Y mae tafod celwyddog yn cas�u purdeb, a genau gwenieithus yn dwyn dinistr.