¹{[A Psalm] of David.} Jehovah is my light and my salvation; whom shall I fear? Jehovah is the strength of my life; of whom shall I be afraid?

¹Taaveti laul. Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?

²When evil-doers, mine adversaries and mine enemies, came upon me to eat up my flesh, they stumbled and fell.

²Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.

³If a host encamp against me, my heart shall not fear; if war rise against me, in this will I be confident.

³Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.

⁴One [thing] have I asked of Jehovah, that will I seek after: that I may dwell in the house of Jehovah all the days of my life, to behold the beauty of Jehovah, and to inquire [of him] in his temple.

⁴Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis.

⁵For in the day of evil he will hide me in his pavilion; in the secret of his tent will he keep me concealed: he will set me high upon a rock.

⁵Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.

⁶And now shall my head be lifted up above mine enemies round about me; and I will offer in his tent sacrifices of shouts of joy: I will sing, yea, I will sing psalms unto Jehovah.

⁶Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale!

⁷Hear, Jehovah; with my voice do I call; be gracious unto me, and answer me.

⁷Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!

⁸My heart said for thee, Seek ye my face. Thy face, O Jehovah, will I seek.

⁸Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: 'Otsige mu palet!' Siis ma otsin, Issand, sinu palet.

⁹Hide not thy face from me; put not thy servant away in anger: thou hast been my help; cast me not off, neither forsake me, O God of my salvation.

⁹Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!

¹⁰For had my father and my mother forsaken me, then had Jehovah taken me up.

¹⁰Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles.

¹¹Teach me thy way, Jehovah, and lead me in an even path, because of mine enemies.

¹¹Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast!

¹²Deliver me not over to the will of mine adversaries; for false witnesses are risen up against me, and such as breathe out violence.

¹²Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad, kes turtsuvad vägivallast!

¹³Unless I had believed to see the goodness of Jehovah in the land of the living ...!

¹³Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.

¹⁴Wait for Jehovah; be strong and let thy heart take courage: yea, wait for Jehovah.

¹⁴Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!