¹{To the chief Musician. On Jeduthun. Of Asaph. A Psalm.} My voice is unto God, and I will cry; my voice is unto God, and he will give ear unto me.

¹Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.

²In the day of my trouble, I sought the Lord: my hand was stretched out in the night, and slacked not; my soul refused to be comforted.

²Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks.

³I remembered God, and I moaned; I complained, and my spirit was overwhelmed. Selah.

³Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida.

⁴Thou holdest open mine eyelids; I am full of disquiet and cannot speak.

⁴Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb. Sela.

⁵I consider the days of old, the years of ancient times.

⁵Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida.

⁶I remember my song in the night; I muse in mine own heart, and my spirit maketh diligent search.

⁶Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud.

⁷Will the Lord cast off for ever? and will he be favourable no more?

⁷Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim juurdleb:

⁸Hath his loving-kindness ceased for ever? hath [his] word come to an end from generation to generation?

⁸Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?

⁹Hath ùGod forgotten to be gracious? or hath he in anger shut up his tender mercies? Selah.

⁹Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks?

¹⁰Then said I, This is my weakness: -- the years of the right hand of the Most High

¹⁰Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse? Sela.

¹¹Will I remember, -- the works of Jah; for I will remember thy wonders of old,

¹¹Ent ma ütlen: See teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud.

¹²And I will meditate upon all thy work, and muse upon thy doings.

¹²Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast

¹³O God, thy way is in the sanctuary: who is so great a ùgod as God?

¹³ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.

¹⁴Thou art the ùGod that doest wonders; thou hast declared thy strength among the peoples.

¹⁴Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal?

¹⁵Thou hast with [thine] arm redeemed thy people, the sons of Jacob and Joseph. Selah.

¹⁵Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;

¹⁶The waters saw thee, O God, the waters saw thee; they trembled, yea, the depths were troubled:

¹⁶sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.

¹⁷The thick clouds poured out water; the skies sent out a sound, yea, thine arrows went abroad:

¹⁷Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid.

¹⁸The voice of thy thunder was in the whirlwind, lightnings lit up the world; the earth was troubled and it quaked.

¹⁸Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.

¹⁹Thy way is in the sea, and thy paths are in the great waters; and thy footsteps are not known.

¹⁹Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises.

²⁰Thou leddest thy people like a flock by the hand of Moses and Aaron.

²⁰Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.

²¹Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.