1Ne fanfaronu pri la morgauxa tago; CXar vi ne scias, kion naskos la tago.
1Ära kiitle homsest päevast, sest sa ei tea, mida see päev toob!
2Alia vin lauxdu, sed ne via busxo; Fremdulo, sed ne viaj lipoj.
2Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled.
3Peza estas sxtono, kaj sablo estas sxargxo; Sed kolero de malsagxulo estas pli peza ol ambaux.
3Kivil on raskus ja liival kaal, aga arulageda viha on rängem neist mõlemast.
4Kolero estas kruelajxo, kaj furiozo estas superakvego; Sed kiu sin tenos kontraux envio?
4Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees?
5Pli bona estas riprocxo nekasxita, Ol amo kasxita.
5Parem avalik noomitus kui salalik armastus.
6Fidelkoraj estas la batoj de amanto; Sed tro multaj estas la kisoj de malamanto.
6Sõbra löögid on mõeldud siiralt, aga vihamehe suudlused on võltsid.
7Sata animo malsxatas mieltavolon, Sed por malsata animo cxio maldolcxa estas dolcxa.
7Kelle kõht on täis, see tallab kärjemee, aga näljasele on kõik kibegi magus.
8Kiel birdo, kiu forlasis sian neston, Tiel estas homo, kiu forlasis sian lokon.
8Nagu pesast pagev lind on mees, kes põgeneb oma kodukohast.
9Oleo kaj odorfumajxo gxojigas la koron, Kaj la konsilo de amiko estas dolcxajxo por la animo.
9Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest.
10Ne forlasu vian amikon kaj la amikon de via patro, Kaj en la domon de via frato ne iru en la tago de via mizero; Pli bona estas najbaro proksima, ol frato malproksima.
10Ära hülga oma sõpra ja oma isa sõpra; ära mine oma venna kotta, kui sul on viletsuseaeg; parem naaber ligidal kui vend kaugel!
11Estu sagxa, mia filo, kaj gxojigu mian koron; Kaj mi havos kion respondi al mia insultanto.
11Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!
12Prudentulo antauxvidas malbonon, kaj kasxigxas; Sed naivuloj antauxenpasxas, kaj difektigxas.
12Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.
13Prenu la veston de tiu, kiu garantiis por aliulo; Kaj pro la fremduloj prenu de li garantiajxon.
13Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!
14Kiu frue matene benas sian proksimulon per lauxta vocxo, Tiu estos opiniata malbenanto.
14Kes vara hommikul oma ligimest valju häälega õnnistab, sellele loetakse see sajatamiseks.
15Defluilo en pluva tago Kaj malpacema edzino estas egalaj.
15Katuse alaline läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused:
16Kiu sxin retenas, tiu retenas venton Kaj volas kapti oleon per sia dekstra mano.
16teda varjata on otsekui varjaks tuult või kahmaks õli oma parema käega.
17Fero akrigxas per fero, Kaj homon akrigas la rigardo de lia proksimulo.
17Raud ihub rauda ja inimene ihub teist.
18Kiu gardas figarbon, tiu mangxos gxiajn fruktojn; Kaj kiu gardas sian sinjoron, tiu estos honorata.
18Kes hoolitseb viigipuu eest, saab süüa selle vilja, ja kes teenib oma isandat, seda austatakse.
19Kiel en la akvo vizagxo speguligxas al vizagxo, Tiel la koro de homo estas kontraux alia koro.
19Otsekui vees pale peegeldab palet, nõnda vastab inimsüda inimesele.
20SXeol kaj la abismo neniam satigxas; Kaj ankaux la okuloj de homo neniam satigxas.
20Surmavald ja kadupaik ei saa iialgi täis, samuti ei küllastu ka inimese silmad.
21Kiel fandujo por argxento kaj forno por oro, Tiel estas por homo la busxo de lia lauxdanto.
21Hõbeda jaoks on sulatuspott ja kulla jaoks ahi, ja meest hinnatakse tema kuulsuse järgi.
22Se vi pistos malsagxulon en pistujo inter griajxo, Lia malsagxeco de li ne apartigxos.
22Isegi kui sa rumalat tambiksid nuiaga uhmris terade seas, ei lahkuks temast rumalus.
23Bone konu viajn sxafojn, Atentu viajn brutarojn.
23Pane tähele oma lammaste seisukorda, tee karjad oma südameasjaks,
24CXar ricxeco ne dauxras eterne, Kaj krono ne restas por cxiuj generacioj.
24sest varandus ei kesta igavesti, või kas kroongi püsib põlvest põlve?
25Aperas herbo, montrigxas verdajxo, Kaj kolektigxas kreskajxoj de la montoj.
25Kui rohi on kadunud ja ädal on tulnud nähtavale, kui mägedelt on hein korjatud,
26SXafidoj estas, por vesti vin, Kaj kaproj, por doni al vi la eblon acxeti kampon.
26siis on sul tallesid riietuseks ja sikke ostuhinnaks põllu eest.
27Estas suficxe da kaprina lakto, por nutri vin, por nutri vian domon, Kaj por subteni la vivon de viaj servantinoj.
27Ja sul enesel on küllalt kitsepiima toiduks, toiduks su perele ja elatiseks su teenijaile.