1Se homo ofte admonita restos obstina, Li subite pereos sen ia helpo.
1Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole.
2Kiam altigxas virtuloj, la popolo gxojas; Sed kiam regas malvirtulo, la popolo gxemas.
2Õigete rohkusest rahvas rõõmustab, aga õela valitsedes rahvas ägab.
3Homo, kiu amas sagxon, gxojigas sian patron; Sed kiu komunikigxas kun malcxastulinoj, tiu disperdas sian havon.
3Tarkuse armastaja rõõmustab oma isa, aga kes hooradega seltsib, raiskab varanduse.
4Regxo per justeco fortikigas la landon; Sed donacamanto gxin ruinigas.
4Kuningas kindlustab maad õiguse abil, aga pistisevõtja laostab selle.
5Homo, kiu flatas al sia proksimulo, Metas reton antaux liaj piedoj.
5Mees, kes oma ligimese vastu on libekeelne, laotab tema jalgadele võrgu.
6Per sia pekado malbona homo sin implikas; Sed virtulo triumfas kaj gxojas.
6Kurja inimese üleastumised on talle püüniseks, aga õige hõiskab ja rõõmustab.
7Virtulo penas ekkoni la aferon de malricxuloj; Sed malvirtulo ne povas kompreni.
7Õiglane tunneb viletsate kohtuasja, aga õel ei taha sellest aru saada.
8Homoj blasfemantaj indignigas urbon; Sed sagxuloj kvietigas koleron.
8Pilkajad kihutavad linna mässama, aga targad vaigistavad viha.
9Se sagxa homo havas jugxan aferon kun homo malsagxa, Tiam, cxu li koleras, cxu li ridas, li ne havas trankvilon.
9Kui tark mees rumalaga kohut käib, siis too kas vihastab või naerab, aga rahu ei saa.
10Sangaviduloj malamas senkulpulon; Sed virtuloj zorgas pri lia vivo.
10Verejanulised vihkavad vaga, aga ausameelsed püüavad hoida tema hinge.
11Sian tutan koleron aperigas malsagxulo; Sed sagxulo gxin retenas.
11Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõpuks.
12Se reganto atentas mensogon, Tiam cxiuj liaj servantoj estas malvirtuloj.
12Kui valitseja paneb tähele valekõnesid, siis on kõik ta teenrid õelad.
13Malricxulo kaj procentegisto renkontigxas; La Eternulo donas lumon al la okuloj de ambaux.
13Vaene ja rõhuja kohtavad teineteist, Issand valgustab nende mõlema silmi.
14Se regxo jugxas juste malricxulojn, Lia trono fortikigxas por cxiam.
14Kuningal, kes viletsaile ausasti kohut mõistab, on aujärg igavesti kindel.
15Kano kaj instruo donas sagxon; Sed knabo, lasita al si mem, hontigas sian patrinon.
15Vits ja noomimine annavad tarkust, aga omapead jäetud poiss teeb häbi oma emale.
16Kiam altigxas malvirtuloj, tiam multigxas krimoj; Sed virtuloj vidos ilian falon.
16Kui õelaid saab palju, siis on ka üleastumisi palju, aga õiged saavad näha nende hukkumist.
17Punu vian filon, kaj li vin trankviligos, Kaj li donos gxojon al via animo.
17Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge!
18Se ne ekzistas profetaj predikoj, tiam popolo farigxas sovagxa; Sed bone estas al tiu, kiu observas la legxojn.
18Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks, aga Seadust pidades on ta õnnis.
19Per vortoj sklavo ne instruigxas; CXar li komprenas, sed ne obeas.
19Sõnadega ei saa sulast õpetada, sest kuigi ta mõistab, ei võta ta kuulda.
20CXu vi vidas homon, kiu tro rapidas kun siaj vortoj? Estas pli da espero por malsagxulo ol por li.
20Kas näed nobeda kõnega meest? Ennem võib loota albile kui temale.
21Se oni de infaneco kutimigas sklavon al dorlotigxado, Li poste farigxas neregebla.
21Kui sulast noorelt hellitatakse, siis on ta viimaks tüliks.
22Kolerema homo kauxzas malpacojn, Kaj flamigxema kauxzas multajn pekojn.
22Viha pidav inimene õhutab riidu ja raevutsejal on palju üleastumisi.
23La fiereco de homo lin malaltigos; Sed humilulo atingos honoron.
23Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au.
24Kiu dividas kun sxtelisto, tiu malamas sian animon; Li auxdas la jxuron kaj nenion diras.
24Kes vargaga jagab, vihkab oma hinge: ta kuuleb küll needmist, aga ei avalda midagi.
25Timo antaux homoj faligas en reton; Sed kiu fidas la Eternulon, tiu estas sxirmita.
25Inimeste kartmine paneb püünise, aga kes loodab Issanda peale, on kaitstud.
26Multaj sercxas favoron de reganto; Sed la sorto de homo dependas de la Eternulo.
26Paljud otsivad valitseja poolehoidu, aga Issandalt tuleb igaühele õigus.
27Maljusta homo estas abomenajxo por virtuloj; Kaj kiu iras la gxustan vojon, tiu estas abomenajxo por malvirtulo.
27Õigete meelest on jäle ülekohtune mees, aga õelate meelest on jäle õigel teel käija.