1Al la hxorestro. Psalmo de David. Ho Dio, mia gloro, ne silentu.
1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Mu kiituse Jumal, ära ole vait!
2CXar busxon malvirtan kaj busxon malican ili malfermis kontraux mi, Ili parolas kun mi per mensogema lango.
2Sest nad on avanud mu vastu õela ja petise suu; nad räägivad minuga valekeelel;
3Per vortoj de malamo ili min cxirkauxis, Kaj ili militas kontraux mi sen mia kulpo.
3nad on mind piiranud vihkamissõnadega ja võitlevad mu vastu põhjuseta.
4Por mia amo ili min malamas; Sed mi pregxas.
4Mu armastuse pärast kaebavad nad minu peale, aga mina palvetan.
5Ili pagas al mi malbonon por bono Kaj malamon por mia amo.
5Nemad tasuvad mulle head kurjaga ja mu armastust vihkamisega.
6Metu malvirtulon super lin; Kaj kontrauxulo starigxu cxe lia dekstra mano.
6Sea õel tema vastu ja saatan seisku ta paremal käel!
7Kiam li estos jugxata, li eliru kulpa; Kaj lia pregxo estu peko.
7Kohtust väljugu ta hukkamõistetult ja tema palve saagu patuks!
8Liaj tagoj estu malmultaj; Lian oficon ricevu alia.
8Tema päevi olgu pisut, ta amet saagu teisele!
9Liaj infanoj estu orfoj, Kaj lia edzino estu vidvino.
9Ta lapsed jäägu vaeslasteks ja ta naine leseks!
10Liaj infanoj vagadu, Kaj ili petu kaj sercxu apud siaj ruinoj.
10Ta lapsed hulkugu ümber ja kerjaku ning otsigu toitu kaugel oma varemeist!
11Kreditoro forprenu cxion, kion li havas; Kaj fremduloj disrabu lian laboron.
11Liigkasuvõtja võtku kõik, mis tal on, ja muulased rüüstaku ta töövaeva!
12Neniu faru al li ion bonan; Kaj ne trovigxu kompatanto por liaj orfoj.
12Ärgu olgu tal kedagi, kes osutab heldust ta vastu, ja ärgu olgu kedagi, kes annaks armu tema vaeslastele!
13Lia idaro estu kondamnita al ekstermo; En la dua generacio elvisxigxu ilia nomo.
13Tema järglased saagu otsa, teises põlves kustugu tema nimi!
14La malbonago de liaj patroj rememorigxu al la Eternulo, Kaj la peko de lia patrino ne elvisxigxu.
14Tema esiisade pahateod seisku Issandal meeles ja tema ema pattu ärgu kustutatagu!
15Ili estu cxiam antaux la Eternulo, Kaj Li ekstermu la memoron pri ili de sur la tero.
15Olgu need Issanda ees alati, ja ta kaotagu maa pealt nende mälestus!
16Pro tio, ke li ne memoris fari bonfarojn, Kaj ke li persekutis mizerulon kaj malricxulon kaj korsuferanton, Por lin mortigi.
16Sest see mees ei mõelnud teha head, vaid kiusas viletsat ja vaest ja meeleheitel olevat, et teda surmata.
17Li amis malbenon, kaj gxi venis sur lin; Li ne volis benon, kaj gxi malproksimigxis de li.
17Ta armastas needmist - see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine - see jäägu temast kaugele!
18Li metis sur sin malbenon, kiel veston; Kaj gxi penetris en lian internon, kiel akvo, Kaj en liajn ostojn, kiel oleo.
18Ta riietas end needmisega nagu kuuega - see tungigu nagu vesi tema sisemusse ja nagu õli ta kontidesse!
19GXi estu por li kiel vesto, per kiu li sin kovras, Kaj kiel zono, kiun li cxiam portas cxirkaux si.
19Olgu see temale nagu riie, millesse ta ennast mähib, ja nagu vöö, millega ta alati ennast vöötab!
20Tia estas de la Eternulo la agado kontraux miaj kontrauxuloj, Kaj kontraux tiuj, kiuj parolas malbonon kontraux mia animo.
20Niisugune olgu mu pealekaebajate palk Issanda käest ja nende palk, kes räägivad kurja minu hinge vastu!
21Kaj Vi, ho Eternulo, mia Sinjoro, agu kun mi pro Via nomo; CXar bona estas Via favorkoreco, savu min.
21Aga sina, Issand, mu Jumal, tee minuga oma nime kohaselt, sest sinu heldus on hea: kisu mind välja!
22CXar mi estas malricxulo kaj mizerulo, Kaj mia koro estas rompita en mia interno.
22Sest mina olen vilets ja vaene, ja mu süda on läbi torgatud mu sees.
23Kiel ombro longigxanta mi malaperas; Oni forskuas min kiel akridon.
23Ma kaon nagu vari, mis pikemaks venib, mind raputatakse maha nagu rohutirtse.
24Miaj genuoj senfortigxis de fastado, Kaj mia karno perdis la grason.
24Mu põlved nõrkevad paastumisest ja mu liha kõhnub rasvatuks.
25Kaj mi farigxis mokatajxo por ili; Kiam ili vidas min, ili balancas sian kapon.
25Ma olen saanud neile teotuseks, mind nähes nad vangutavad pead.
26Helpu min, ho Eternulo, mia Dio; Savu min laux Via boneco.
26Aita mind, Issand, mu Jumal! Päästa mind oma heldust mööda!
27Kaj oni sciu, ke tio estas Via mano; Ke Vi, ho Eternulo, tion faris.
27Tundku nad, et see on sinu käsi, et sina, Issand, oled seda teinud!
28Ili malbenas, sed Vi benu; Ili levigxis, sed ili estos hontigitaj, kaj Via sklavo gxojos.
28Kui nad neavad, siis sina õnnista! Kui nad kipuvad kallale, siis jäägu nad häbisse, aga sinu sulane rõõmustagu!
29Miaj kontrauxuloj kovrigxu per malhonoro, Kaj ili envolvigxu en sian honton kiel en veston.
29Mu vastased riietugu teotusega ja mähkigu end oma häbisse nagu ülekuube!
30Mi forte gloros la Eternulon per mia busxo, Kaj meze de multaj homoj mi Lin lauxdos.
30Ma tahan Issandat väga tänada oma suuga ja paljude seas teda kiita,
31CXar Li staras cxe la dekstra flanko de malricxulo, Por savi lin de tiuj, kiuj jugxas lian animon.
31sest tema seisab vaese paremal käel, et päästa tema hing hukkamõistjate käest.