1Kanto. Psalmo de David. Fortika estas mia koro, ho Dio; Mi kantos kaj gloros kun mia honoro.
1Taaveti laul ja lugu.
2Vekigxu, psaltero kaj harpo; Mi vekos la matenan cxielrugxon.
2Kindel on mu süda, oh Jumal! Ma tahan laulda ja mängida, samuti mu au.
3Mi gloros Vin, ho Eternulo, inter la popoloj; Kaj mi prikantos Vin inter la gentoj.
3Virgu, naabel, virgu, kannel, ma äratan üles koidu!
4CXar granda gxis super la cxielo estas Via boneco, Kaj gxis la nuboj estas Via vero.
4Issand, ma tahan sind tänada rahvaste seas, ja tahan sulle mängida rahvahõimude keskel.
5Altigxu super la cxielo, ho Dio; Kaj Via gloro estu super la tuta tero.
5Sest suur kuni taevasteni on sinu heldus ja kuni ülemate pilvedeni sinu ustavus.
6Por ke liberigxu viaj amatoj, Helpu per Via dekstra mano, kaj auxskultu min.
6Jumal, ülenda ennast üle taevaste ja üle kogu ilmamaa olgu su auhiilgus!
7Dio diris en Sia sanktejo:Mi triumfos; Mi dividos SXehxemon, kaj la valon Sukot Mi mezuros.
7Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
8Al Mi apartenas Gilead, al Mi apartenas Manase; Efraim estas la forto de Mia kapo, Jehuda estas Mia sceptro.
8Jumal on rääkinud oma pühamus: Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
9Moab estas Mia lavopelvo; Sur Edomon Mi jxetos Mian sxuon; Super Filisxtujo Mi triumfe krios.
9Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
10Kiu enkondukos min en fortikigitan urbon? Kiu alkondukos min gxis Edom?
10Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!
11CXu ne Vi, ho Dio, forlasis nin? Vi ne eliras, ho Dio, kun niaj militistaroj.
11Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
12Donu al ni helpon kontraux la malamiko; Vanta estas helpo de homo.
12Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära, ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
13Kun Dio ni faros heroajxojn; Kaj Li dispremos niajn malamikojn.
13Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
14Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.