1Kanto de suprenirado. El profundo mi vokas Vin, ho Eternulo.
1Palveteekonna laul. Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand!
2Mia Sinjoro, auxskultu mian vocxon; Viaj oreloj atentu la vocxon de mia petego.
2Issand, kuule mu häält, sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält!
3Se vi, ho Eternulo, kalkulus la pekojn, Kiu povus stari, ho mia Sinjoro?
3Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?
4Sed Vi estas pardonema, Por ke Vi estu respektata.
4Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.
5Mi esperis al la Eternulo, esperis mia animo, Kaj Lian vorton mi fidis.
5Ma ootan Issandat, mu hing ootab, ja ma loodan tema sõna peale.
6Mia animo atendas mian Sinjoron pli, Ol la gardantoj atendas la matenon, La gardantoj la matenon.
6Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut.
7Izrael fidu la Eternulon; CXar cxe la Eternulo estas favorkoreco Kaj cxe Li estas granda liberigo.
7Iisrael, looda Issanda peale, sest Issanda juures on heldus ja tema juures on rohke lunastus!
8Kaj Li liberigos Izraelon De cxiuj liaj pekoj.
8Ja tema lunastab Iisraeli kõigist tema pahategudest.