1Kanto de suprenirado. Multe oni afliktis min de post mia juneco, Diras Izrael,
1Palveteekonna laul. Palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale - nõnda ütelgu Iisrael -,
2Multe oni afliktis min de post mia juneco, Sed oni min ne pereigis.
2palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale: ometi ei ole minust jagu saadud.
3Sur mia dorso plugis plugistoj, Faris siajn sulkojn longaj.
3Mu selja peal on kündjad kündnud, nad on ajanud pikki vagusid.
4La Eternulo estas justa; Li dishakis la sxnurojn de la malvirtuloj.
4Issand on õiglane, ta on õelate köied katki lõiganud.
5Hontigxu kaj turnigxu malantauxen CXiuj malamantoj de Cion.
5Jäägu häbisse ja taganegu kõik, kes vihkavad Siionit!
6Ili estu kiel tegmenta herbo, Kiu forvelkas, antaux ol oni gxin elsxiris;
6Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse,
7Per kiu ne plenigas rikoltanto sian manon Nek garbiganto sian baskon.
7millest lõikaja ei saa endale peotäit ega siduja sületäit
8Kaj la preterirantoj ne diros: Beno de la Eternulo estu al vi, Ni benas vin per la nomo de la Eternulo.
8ja möödaminejad ei ütle: 'Issanda õnnistus olgu teiega! Me õnnistame teid Issanda nimega!'