1Psalmo de Asaf. Dio de la dioj, la Eternulo, ekparolis, Kaj vokis la teron de la sunlevigxo gxis la sunsubiro.
1Aasafi laul. Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.
2El Cion, la perfektajxo de beleco, Dio ekbrilis.
2Siionist, kõige ilu täiusest, hakkab Jumal kiirgama.
3Nia Dio venas kaj ne silentas; Fajro ekstermanta estas antaux Li, CXirkaux Li estas granda ventego.
3Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga.
4Li vokas la cxielon supre kaj la teron, Por jugxi Sian popolon:
4Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.
5Kolektu al Mi Miajn fidelulojn, Kiuj faris kun Mi interligon cxe oferdono.
5'Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!'
6Kaj la cxielo proklamis Lian justecon, CXar Dio estas tiu jugxanto. Sela.
6Siis taevad kuulutavad tema õigust, sest Jumal on kohtumõistja. Sela.
7Auxskultu, ho Mia popolo, kaj Mi parolos; Ho Izrael, Mi atestos pri vi; Mi estas Dio, via Dio.
7'Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!
8Ne pro viaj oferdonoj Mi vin riprocxos, CXar viaj bruloferoj estas cxiam antaux Mi.
8Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.
9Mi ne prenos el via domo bovidon, Nek el viaj kortoj kaprojn:
9Ei ma võta su kojast härjavärsse ega sikke su taradest.
10CXar al Mi apartenas cxiuj bestoj en la arbaroj, Miloj da brutoj sur la montoj;
10Sest kõik metsloomad on minu omad, ja kariloomad tuhandeil mägedel.
11Mi konas cxiujn birdojn sur la montoj, Kaj cxiuj bestoj de la kampoj estas antaux Mi.
11Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad minu väljadel on mu juures.
12Se Mi farigxus malsata, Mi ne dirus al vi, CXar al Mi apartenas la mondo, kaj cxio, kio gxin plenigas.
12Kui mul oleks nälg, ei ma ütleks seda sulle; sest maailm ja selle täius on minu päralt.
13CXu Mi mangxas viandon de bovoj, Kaj cxu Mi trinkas sangon de kaproj?
13Kas ma peaksin sööma härgade liha ja jooma sikkude verd?
14Oferdonu al Dio dankon, Kaj plenumu antaux la Plejaltulo viajn promesojn.
14Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!
15Voku Min en la tago de mizero; Mi vin liberigos, kaj vi Min gloros.
15Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!'
16Sed al la malpiulo Dio diris: Por kio vi parolas pri Miaj legxoj Kaj portas Mian interligon en via busxo,
16Aga õelale ütleb Jumal: 'Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?
17Dum vi malamas moralinstruon Kaj jxetas Miajn vortojn malantauxen de vi?
17Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.
18Kiam vi vidas sxteliston, vi aligxas al li, Kaj kun adultuloj vi estas partoprenanto;
18Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.
19Vian busxon vi uzas por malbono, Kaj via lango plektas falsajxon;
19Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.
20Vi sidas kaj parolas kontraux via frato, Pri la filo de via patrino vi kalumnias.
20Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.
21Tion vi faris, kaj Mi silentis; Kaj vi pensis, ke Mi estas tia, kiel vi. Mi punos vin, kaj Mi metos cxion antaux viajn okulojn.
21Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!'
22Komprenu cxi tion, vi, kiuj forgesas Dion; Alie Mi dissxiros, kaj neniu savos.
22Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!
23Kiu oferdonas dankon, tiu Min honoras; Kaj kiu estas singarda en la vojo, Al tiu Mi aperigos Dian helpon.
23Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!