1Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,
1Poněvadž mnozí usilovali sepsati pořádně vypravování těch věcí, kteréž jsou u nás jisté,
2nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.
2Jakž jsou nám vydali ti, kteřížto od počátku sami viděli, a služebníci toho Slova byli,
3Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,
3Vidělo se i mně, kterýž jsem toho všeho pravé povědomosti došel, tobě z gruntu o tom pořádně vypsati, výborný Theofile,
4et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.
4Abys zvěděl jistotu těch věcí, jimž jsi vyučován.
5Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.
5Byl za dnů Herodesa krále Judského kněz nějaký, jménem Zachariáš, z třídy Abiášovy, a manželka jeho ze dcer Aronových, a jméno její Alžběta.
6Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.
6Byli pak oba spravedliví před obličejem Božím, chodíce ve všech přikázáních a spravedlnostech Páně bez úhony.
7Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.
7A neměli plodu, protože Alžběta byla neplodná, a oba se byli zstarali ve dnech svých.
8Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,
8I stalo se, když on úřad kněžský konal v pořádku třídy své před Bohem,
9et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.
9Že vedle obyčeje úřadu kněžského los naň přišel, aby položil zápal, vejda do chrámu Páně.
10Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,
10A všecko množství lidu bylo vně, modlíce se v hodinu zápalu.
11ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
11Tedy ukázal se jemu anděl Páně, stoje na pravé straně oltáře zápalu.
12Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.
12A uzřev jej Zachariáš, zstrašil se, a bázeň připadla na něj.
13Aga ingel ütles talle: 'Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
13I řekl jemu anděl: Neboj se, Zachariáši, neboť jest uslyšána modlitba tvá, a Alžběta manželka tvá porodí tobě syna, a nazůveš jméno jeho Jan.
14Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
14Z čehož budeš míti radost a veselé, a mnozí z jeho narození budou se radovati.
15sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.
15Bude zajisté veliký před obličejem Páně, a vína i nápoje opojného nebudeť píti, a Duchem svatým bude naplněn hned od života matky své.
16Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.
16A mnohé z synů Izraelských obrátí ku Pánu Bohu jejich.
17Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.'
17Neboť, on předejde před obličejem jeho v duchu a v moci Eliášově, aby obrátil srdce otců k synům, a nevěřící k opatrnosti spravedlivých, aby tak připravil Pánu lid hotový.
18Sakarias küsis inglilt: 'Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.'
18I řekl Zachariáš k andělu: Po čemž to poznám? Nebo já starý jsem, a manželka má zstarala se ve dnech svých.
19Ja ingel vastas talle: 'Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.
19Odpověděv anděl, řekl jemu: Jáť jsem Gabriel, kterýž stojím před obličejem Božím, a poslán jsem, abych mluvil s tebou, a tyto věci veselé tobě zvěstoval.
20Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.'
20A aj, budeš němý, a nebudeš moci mluviti až do toho dne, v kterémž se tyto věci stanou, protože jsi neuvěřil řečem mým, kteréž se naplní časem svým.
21Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
21Lid pak očekával Zachariáše, a divili se, že on tak prodléval v chrámě.
22Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.
22Vyšed pak, nemohl mluviti k nim. I srozuměli, že vidění viděl v chrámě. Nebo on návěští jim dával, a zůstal němý.
23Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju.
23I stalo se, když se vyplnili dnové konání úřadu jeho, odšel do domu svého.
24Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes:
24A po těch dnech počala Alžběta manželka jeho, a tajila se za pět měsíců, řkuci:
25'Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.'
25Že tak mi učinil Pán ve dnech, v nichžto vzezřel, aby odjal mé pohanění mezi lidmi.
26Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,
26V měsíci pak šestém poslán jest anděl Gabriel od Boha do města Galilejského, kterémuž jméno Nazarét,
27neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.
27Ku panně zasnoubené muži, kterémuž jméno bylo Jozef, z domu Davidova, a jméno panny Maria.
28Tema juurde tulles ütles Gabriel: 'Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!'
28I všed k ní anděl, dí: Zdráva milosti došlá, Pán Bůh s tebou, požehnaná ty mezi ženami.
29Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.
29Ona pak uzřevši ho, zarmoutila se nad řečí jeho, a myslila, jaké by to bylo pozdravení.
30Ja ingel ütles talle: 'Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!
30I řekl jí anděl: Neboj se, Maria, nebo jsi nalezla milost u Boha.
31Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.
31A počneš v životě a porodíš syna, a nazůveš jméno jeho Ježíš.
32Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
32Tenť bude veliký, a Syn Nejvyššího slouti bude, a dáť jemu Pán Bůh stolici Davida otce jeho.
33Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.'
33A kralovati bude v domě Jákobově na věky, a království jeho nebude konce.
34Aga Maarja küsis inglilt: 'Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?'
34I řekla Maria k andělu: Kterak se to stane, poněvadž já muže nepoznávám?
35Ja ingel vastas talle: 'Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.
35A odpověděv anděl, řekl jí: Duch svatý sstoupí v tě, a moc Nejvyššího zastíní tobě; a protož, což se z tebe svatého narodí, slouti bude Syn Boží.
36Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,
36A aj, Alžběta, příbuzná tvá, i ona počala syna v starosti své, a tento jest jí šestý měsíc, kteráž sloula neplodná.
37sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.'
37Neboť nebude nemožné u Boha všeliké slovo.
38Aga Maarja ütles: 'Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!' Ja ingel läks ära tema juurest.
38I řekla Maria: Aj, služebnice Páně, staniž mi se podle slova tvého. I odšel od ní anděl.
39Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna
39Tedy povstavši Maria v těch dnech, odešla na hory s chvátáním do města Judova.
40ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti.
40I vešla do domu Zachariášova, a pozdravila Alžběty.
41Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu
41I stalo se, jakž uslyšela pozdravení Marie Alžběta, zplésalo nemluvňátko v životě jejím, a naplněna jest Duchem svatým Alžběta.
42ja hüüdis suure häälega: 'Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!
42I zvolala hlasem velikým a řekla: Požehnaná ty mezi ženami, a požehnaný plod života tvého.
43Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?
43A odkud mi to, aby přišla matka Pána mého ke mně?
44Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.
44Nebo aj, jakž se stal hlas pozdravení tvého v uších mých, zplésalo radostně nemluvňátko v životě mém.
45Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.'
45A blahoslavená, kteráž uvěřila, neboť dokonány budou ty věci, kteréž jsou povědíny jí ode Pána.
46Ja Maarja ütles: 'Mu hing ülistab Issandat
46Tedy řekla Maria: Velebí duše má Hospodina,
47ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
47A veselí se duch můj v Bohu, Spasiteli mém,
48sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
48Že jest vzezřel na ponížení služebnice své; neb aj, od této chvíle blahoslaviti mne budou všickni národové.
49sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
49Neboť mi učinil veliké věci ten, jenž mocný jest, a svaté jméno jeho,
50ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.
50A jehož milosrdenství od pokolení až do pokolení bojícím se jeho.
51Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
51Dokázal moci ramenem svým, rozptýlil pyšné myšlením srdce jejich.
52Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
52Sházel mocné s stolic, a povýšil ponížených.
53näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.
53Lačné nakrmil dobrými věcmi, a bohaté pustil prázdné.
54Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,
54Přijal Izraele, služebníka svého, pamětliv jsa na milosrdenství své
55nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.'
55(Jakož mluvil k otcům našim, k Abrahamovi a semeni jeho) na věky.
56Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
56I zůstala Maria s ní asi za tři měsíce, a potom navrátila se do domu svého.
57Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.
57Alžbětě pak naplnil se čas, aby porodila; i porodila syna.
58Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.
58A uslyšeli sousedé a přátelé její, že Hospodin veliké učinil s ní milosrdenství své, i radovali se spolu s ní.
59Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.
59Stalo se pak v den osmý, přišli obřezovati dítěte, a nazývali jej jménem otce jeho Zachariášem.
60Ent tema ema kostis: 'Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!'
60Ale odpověděvši matka jeho, řekla: Nikoli, ale slouti bude Jan.
61Nemad ütlesid talle: 'Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.'
61I řekli k ní: Však nižádného není v rodu tvém, kterýž by sloul jménem tím.
62Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.
62I dávali návěští otci jeho, jak by ho chtěl nazývati.
63Sakarias palus lauakese ning kirjutas: 'Johannes on tema nimi.' Ja kõik imestasid.
63A on požádav deštičky, napsal řka: Jan jest jméno jeho. I divili se všickni.
64Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.
64A ihned otevřela se ústa jeho a jazyk jeho, i mluvil, velebě Boha.
65Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.
65Tedy přišla bázeň na všecky sousedy jejich, a po všech horách Judských rozhlásána jsou všecka ta slova.
66Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: 'Mis saab küll sellest lapsest?' Sest Issanda käsi oli temaga.
66A všickni, kteříž o tom slyšeli, skládali to v srdci svém, řkouce: I kteraké dítě toto bude? A ruka Páně byla s ním.
67Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:
67Zachariáš pak otec jeho naplněn jest Duchem svatým, a prorokoval řka:
68'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
68Požehnaný Pán Bůh Izraelský, že jest navštívil, a učinil vykoupení lidu svému,
69ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,
69A vyzdvihl nám roh spasení v domu Davida, služebníka svého,
70nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -
70Jakož mluvil skrze ústa proroků svých svatých, kteříž byli od věků,
71päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
71O vysvobození z nepřátel našich, a z ruky všech, kteříž nás nenáviděli,
72et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,
72Aby učinil milosrdenství s otci našimi, a rozpomenul se na smlouvu svou svatou,
73vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.
73Na přísahu, kterouž jest přisáhl Abrahamovi, otci našemu, že jistě nám to dá,
74Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda
74Abychom bez strachu, z ruky nepřátel našich jsouce vysvobozeni, sloužili jemu,
75vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
75V svatosti a v spravedlnosti před obličejem jeho, po všecky dny života našeho.
76Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,
76Ty pak, dítě, prorokem Nejvyššího slouti budeš, nebo předejdeš před tváří Páně připravovati cesty jeho,
77et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises
77Aby bylo dáno umění spasitelné lidu jeho na odpuštění hříchů jejich,
78meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.
78Skrze srdečné milosrdenství Boha našeho, v němžto navštívil nás, vyšed z výsosti,
79See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.'
79Aby se ukázal sedícím v temnostech a v stínu smrti, k spravení noh našich na cestu pokoje.
80Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.
80Dítě pak rostlo a posilovalo se v duchu, a bylo na poušti až do dne zjevení svého lidu Izraelskému.