1Taaveti laul. Andke Issandale, te jumalalapsed, andke Issandale au ja võimus!
1Žalm Davidův. Vzdejte Hospodinu, velikomocní, vzdejte Hospodinu čest a sílu.
2Andke Issandale tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat!
2Vzdejte Hospodinu slávu jména jeho, sklánějte se Hospodinu v ozdobě svatosti.
3Issanda hääl on vete peal; auhiilguse Jumal müristab; Issand on suurte vete peal.
3Hlas Hospodinův nad vodami, Bůh silný slávy hřímání vzbuzuje, Hospodin to činí nad vodami mnohými.
4Issanda hääl kostab võimsasti; Issanda hääl kostab toredasti.
4Hlas Hospodinův přichází s mocí, hlas Hospodinův s velebností.
5Issanda hääl murrab seedreid, Issand murrab katki Liibanoni seedrid.
5Hlas Hospodinův láme cedry, rozrážíť Hospodin cedry Libánské.
6Ta paneb Liibanoni karglema nagu vasika ja Sirjoni nagu noore metshärja.
6A činí, aby skákali jako telata, Libán a Sirion, jako mladý jednorožec.
7Issanda mürina hääl purskab tuleleeke.
7Hlas Hospodinův rozkřesává plamen ohně.
8Issanda mürina hääl paneb kõrbe värisema; Issand paneb Kaadesi kõrbe värisema.
8Hlas Hospodinův k bolesti přivodí poušť, k bolesti přivodí Hospodin poušť Kádes.
9Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks. Ent tema templis ütlevad kõik: 'Oh seda auhiilgust!'
9Hlas Hospodinův to činí, že laně plodu pozbývají, obnažuje i lesy, ale v chrámě svém všecku svou slávu vypravuje.
10Issand istus aujärjel veeuputuse tulles, ja Issand jääb kuningaks igavesti!
10Hospodin nad potopou seděl, a budeť seděti Hospodin, jsa králem i na věky.
11Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.
11Hospodin silou lid svůj daří, Hospodin požehná lidu svému v pokoji.